Vikipeedia

Ivo Schenkenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''Ivo Schenkenberg''' (umbes [[1550]] – [[1579]]) oli [[Tallinn]]a [[käsitöö]]lise poeg, kes [[Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Ivo isa müntmeister [[Christopher Schenkenberg]] oli [[1535]] saanud Tallinna kodanikuks ja Ivo Schenkenberg töötas tema [[sell]]ina.
'''Ivo Schenkenberg''' (ca [[1550]] - [[1579]]) oli [[Maavald|Maavalla]] [[siss]]isõdalane, [[Eesti]] rahvuskangelasi.
 
[[1576]] hõivasid [[Liivimaa]]le tunginud [[Venemaa|Vene]] väed [[Pärnu]]st põhja pool olevad alad, kaasa arvatud [[Koluvere]] loss ja [[Haapsalu]]. Rootslaste käes oli vaid Tallinn koos lähema ümbrusega. Juulis jõudsid Vene väed Tallinna lähistele, raad ja kohalikud Rootsi võimud kindlustasid linna ja varusid laskemoona. Ivo Schenkenberg moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga. Tema lipkond sai oma julge ja kavala tegutsemise tõttu kiiresti tuntuks, Ivo pälvis hüüdnime "Eestimaa [[Hannibal]]" ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks.
== [[1535]] ==▼
Sellel aastal sai müntmeister [[Christopher Schenkenberg]], tulevane Ivo Schenkenbergi isa, [[Tallinn]]a kodanikuks.
 
[[231577]]. jaanuar|a [[23. südakuuljaanuar]]il saabusid Vene peaväedväed Tallinna alla. [[Pühavaimu kirik]]u [[pastor]]ipastori [[Balthasar Russow]]i [[Liivimaa kroonika]] kroonika (Chronica Der Prouintz Lyfflandt...) ilmselt liialdatud andmetel olnud seal kokku 50 000 meest. Piiramisvägi tõi endaga kaasa [[suurtükk]]e, sealhulgas ka [[müüser|müüsreid]]. Tallinna kaitsjad hakkasid samal päeval lõhkuma küüne ja muid ehitisi, mis asusid väljaspool linnamüüri. Piiramisväge juhtisid küllaltki tuntud väejuhid: ülemjuhataja oli [[vürst]] [[Fjodor Mstislavski|Fjodor Ivanovitš Mstislavski]], tema abiline ja asetäitja [[Ivan Šeremetjev-Kolcov|Ivan Vassiljevitš Šeremetev-KolcovŠeremetjev]], suurtükiväge juhatas vürst [[Nikita Primakov-Rostovski]]. Tallinna kaitsjad hakkasid samal päeval lõhkuma küüne ja muid ehitisi, mis asusid väljaspool linnamüüri. Tallinna kaitsjatel oli [[Toompea|Dombergil]]l 1 0001000 Rootsi sõdurit ja 400 muud võitlejat. [[All-linn]]alinna kaitsejõud koosnesid 500-st sõdurist ning 4 000-st [[aadel|aadlikust]], linlasest ja talupojast võitlejast. ViimasteSelleks hulgas ajaks oli ka Ivo Schenkenbergi rohkemkäsutada kui 400400–500-meheline talupoegade ratsasalk, mis enamastioli [[harkpüss]]idega oli varustatud ja Schenkenbergipealiku poolt korralikult välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli piisavalt, teatavat puudust tunti ainult laske- ja toidumoonast. Raad lasi kodanikel piiramise puhul mitmeid ettevaatusabinõusid rakendada: pööningud kästi puhastada kergesti süttivatest asjadest; sinna tuli valmis panna vett, liiva, külmunud sõnnikut ja värskeid härjanahku. Ööseks moodustati eriline tulekustutusvahtkond. [[Tuletõrje|Tuletõrjujatena]] kasutati ka Ivo Schenkenbergi mehi, kes etendasid tähtsat osa nii linnas, eriti [[venelased|venelaste]] poolt linna saadetavate tulekerade kustutamisel, kui ka linnast väljatungidel. Ühel niisugusel väljatungil sai surma piiramisvägede juhataja abi Šeremetev-KolcovŠeremetjev. Kroonik[[9. Russowimärts]]il teatelvõeti kartnudTallinnast ette suurem väljatung, et piirajate laagrist vange saada. Algul õnnestuski saada mitu vangi, siis sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja vihanudrohkem venelasedkui Schenkenbergi30 väesalkaneist, andessealhulgas ka linnapealik [[Claus Holste]], sai surma. Väljatungil ilmutas Schenkenberg tallesuurt hüüdnimeisiklikku Hannibalvaprust. ▼
== [[1576]] ==
[[Jaanuar|Südakuul]] pealetungi jätkates hõivasid [[Venemaa|Vene]] väed [[Pärnu|Pernaust]] ([[Vana-Pärnu]]st) [[põhi|põhja]] pool olevad alad, kaasa arvatud [[Koluvere|Kolovere]] loss ja [[Haapsalu|Hapsal]]. [[Rootslased|Rootslaste]] käes oli vaid [[Tallinn|Reval]] koos lähema ümbrusega.
[[Juuli|Heinakuul]] ilmusid Vene väed Tallinna lähistele. [[Raad]] ja kohalikud [[Rootsi]] võimud kindlustasid seetõttu linna ja varusid laskemoona. Oma isa [[sell]]ina toimiv '''IVO SCHENKENBERG''' moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest väesalga eesmärgiga Tallinna ümbrust kaitsta. Lühikese ajaga saavutas Ivo Schenkenbergi [[lipkond]] oma julguse ja teovõimsusega kuulsuse.
 
[[13. märts]]il taandusid Vene väed Tallinna alt. Põhjuseks oli [[tatarlased|tatarlaste ]]sissetungi oht Venemaal, eelseisev teede lagunemine ja raskused sõjaväe varustamisega. Schenkenbergi salk röövis vaenlase tagalas [[Rakvere]], [[Laiuse]], [[Pärnu]], [[Haapsalu]], [[Koluvere]] ja [[Lihula]] all ning sisendas oma sissitegevusega vaenlasesse suurt hirmu.
== [[1577]] ==
[[22. jaanuar|22. südakuul]] ilmusid Tallinna alla Vene piilurid – Vene peaväed olid juba [[Jõelähtme|Jeelethi]] [[mõis]]as.
▲[[23. jaanuar|23. südakuul]] saabusid Vene peaväed Tallinna alla. [[Pühavaimu kirik]]u [[pastor]]i [[Balthasar Russow]]i [[Liivimaa]] kroonika liialdatud andmetel olnud seal kokku 50 000 meest. Piiramisvägi tõi endaga kaasa [[suurtükk]]e, sealhulgas ka [[müüser|müüsreid]]. Tallinna kaitsjad hakkasid samal päeval lõhkuma küüne ja muid ehitisi, mis asusid väljaspool linnamüüri. Piiramisväge juhtisid küllaltki tuntud väejuhid: ülemjuhataja oli [[vürst]] [[Fjodor Mstislavski|Fjodor Ivanovitš Mstislavski]], tema abiline ja asetäitja [[Ivan Šeremetjev-Kolcov|Ivan Vassiljevitš Šeremetev-Kolcov]], suurtükiväge juhatas vürst [[Nikita Primakov-Rostovski]]. Tallinna kaitsjatel oli [[Toompea|Dombergil]] 1 000 Rootsi sõdurit ja 400 muud võitlejat. [[All-linn]]a kaitsejõud koosnesid 500-st sõdurist ning 4 000-st [[aadel|aadlikust]], linlasest ja talupojast võitlejast. Viimaste hulgas oli ka Ivo Schenkenbergi rohkem kui 400-meheline talupoegade ratsasalk, mis enamasti [[harkpüss]]idega oli varustatud ja Schenkenbergi poolt välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli piisavalt, teatavat puudust tunti ainult laske- ja toidumoonast. Raad lasi kodanikel piiramise puhul mitmeid ettevaatusabinõusid rakendada: pööningud kästi puhastada kergesti süttivatest asjadest; sinna tuli valmis panna vett, liiva ja värskeid härjanahku. Ööseks moodustati eriline tulekustutusvahtkond. [[Tuletõrje|Tuletõrjujatena]] kasutati ka Ivo Schenkenbergi mehi, kes etendasid tähtsat osa nii linnas, eriti [[venelased|venelaste]] poolt linna saadetavate tulekerade kustutamisel, kui ka linnast väljatungidel. Ühel niisugusel väljatungil sai surma piiramisvägede juhataja abi Šeremetev-Kolcov. Kroonik Russowi teatel kartnud ja vihanud venelased Schenkenbergi väesalka, andes talle hüüdnime Hannibal.
[[9. märts|9 linnukuul]] võeti Tallinnast ette suurem väljatung, et piirajate laagrist vange saada. Algul õnnestuski saada mitu vangi, siis sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja rohkem kui 30 neist, sealhulgas ka linnapealik [[Claus Holste]], sai surma. Väljatungil osutas Schenkenberg suurt isiklikku vaprust.
[[13. märts|13. linnukuul]] taandusid Vene väed Tallinna alt. Põhjuseks oli [[tatarlased|tatarlaste]] sissetungi oht Venemaal, eelseisev teede lagunemine ja raskused sõjaväe varustamisega. Nii lõppes kuus nädalat kestnud teine Tallinna piiramine. Kui venelased olid linna piiramise lõpetanud, röövis Schenkenberg vaenlase tagalas [[Rakvere|Wesenbergi]], [[Laiuse|Laeghise]], Pernau, Hapsali, Kolovere ja [[Lihula|Leale]] all oma sissisõjataktikaga vaenlasele suurt hirmu sisendades. Balthasar Russowi Liivimaa kroonika: “Talupoegadel oli aga selle röövimise juures parem olukord kui saksa mõisameestel ja [[palgasõdur]]itel, sest nad olid maal sündinud ja kasvanud ja teadsid kõiki maa ja talupoegade olukordi, peale selle kõiki salajasi radasid ja teid läbi heinamaade, tihnikute, võsastikkude ja soode. Ja paljud neist olid elanud ja teeninud venelaste all ja teadsid, kus venelased pidasid harilikult oma täkkusid ja loomi ja ka ise tavaliselt ümber liikusid, mispärast nad ka hea luure tõttu oma heade sõprade ja sugulaste kaudu pärisid sagedasti suurema võiduhinna koos saagi ja vangi võetud venelastega, nõnda et saagi pärast tekkis mõningane vihkamine ja kadedus saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade vahel ja oli karta, et sakslastel tuleb nendesamaste talupoegadega talitada nagu šotlastega Wesenbergi all. /---/ [[Moskoovia|Moskoviitide]] äramineku järel, ▼
[[aprill|mahlakuul]], anti Tallinnas kõigile sõjameestele, mõisameestele, palgasõduritele, linnakodanikele, talupoegadele ja kõigile hulgustele vabaks rüüstata venelaste maid [[Liivimaa]]l (Livland). Siis läksid teistega koos välja ka kerjused tänavalt, lombakad ja vigased, kes ei saanud käia ja kellel ei olnud jalgugi ja keda pidi hobustele kantama ja tõstetama, ja rüüstasid ning riisusid [[Läänemaa]]d (Wieck), [[Järvamaa|Järvat]] (Jerwen), [[Virumaa]]d (Wierland), tervet [[Tartu piiskopkond]]a ja kokku kõiki Maavalla maid vahet pidamata, ja tõid kole palju [[veis]]eid – mitu tuhat tükki, ja igasugust liikuvat vara Tallinna ja müüsid väikese raha eest, ja aeti neid suve läbi Tallinna nii palju, et neid seal enam osta ei saadud ega võidud…”
Suvel suundus Vene [[tsaar]] [[Ivan IV]] Julm suure sõjaväega [[Pihkva]]st [[Daugava|Väina]] (Düna) suunas, et viia lõpule sõda [[Rzeczpospolita]] väljasurumisega Liivimaalt. Koos Liivimaa [[kuningas|kuninga]] [[Magnus]]e vägedega liikusid tsaari väed Liivimaal kiiresti edasi, alistades ühe kindluse teise järel. Kogu Liivimaa kuni Väinani, välja arvatud [[Kuramaa]] (Kurland), [[Riia]] (Riga) ja Tallinn (Reval), läks suvise kampaania ajal Vene vägede kontrolli alla. ▼
[[September|Kanarbikukuul]] oli Schenkenberg sunnitud ajutiseks loobuma sissisõjast vaenlase jõudude suurenemise tõttu – sügiseks oli kogu Liivimaa mandriosa, välja arvatud Kuramaa, Riia ja Tallinn, Vene vägede võimu all.
 
▲[[13.Balthasar märts|13.Russowi linnukuul]]Liivimaa taandusidkroonika: Vene''"Moskoviitide väedäramineku Tallinnajärel alt. Põhjuseksaprillkuus oli [[tatarlased|tatarlaste]]anti sissetungiTallinnas ohtkõigile Venemaalsõjameestele, eelseisevnimelt teedemõisameestele, laguneminetingisõduritele, linnakodanikele ja raskusedvabadikele sõjaväevaba varustamisega.voli Niivenelase lõppesalla kuuskuuluvaid nädalatLiivimaa kestnudmaid teinerüüstata. Tallinna piiramine.Siis Kuiläksid venelasedteistega olidkoos linnavälja piiramiseka lõpetanudtänavasandid, röövislombakad Schenkenbergja vaenlasevigased, tagalaskes [[Rakvere|Wesenbergi]],ei [[Laiuse|Laeghise]],saanud Pernau,käia Hapsali,ja kellel ei olnud Koloverejalgugi ja [[Lihula|Leale]]keda allpidi omahobustele sissisõjataktikagakantama vaenlaseleja suurttõstetama, hirmuja sisendades.rüüstasid Balthasarning Russowiriisusid LiivimaaLäänemaad, kroonika:Järvat, “TalupoegadelVirumaad, tervet Tartu piiskopkonda ja üldse kõiki eesti maid vahet pidamata /.../ Talupoegadel oli aga selle röövimise juures parem olukord kui saksa mõisameestel ja [[palgasõdur]]itelpalgasõduritel, sest nad olid maal sündinud ja kasvanud ja teadsid kõiki maa ja talupoegade olukordi, peale selle kõiki salajasi radasid ja teid läbi heinamaade, tihnikute, võsastikkude ja soode. Ja paljud neist olid elanud ja teeninud venelaste all ja teadsid, kus venelased pidasid harilikult oma täkkusid ja loomi ja ka ise tavaliselt ümber liikusid, mispärast nad ka hea luure tõttu oma heade sõprade ja sugulaste kaudu pärisid sagedasti suurema võiduhinna koos saagi ja vangi võetud venelastega, nõnda et saagi pärast tekkis mõningane vihkamine ja kadedus saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade vahel ja oli karta, et sakslastel tuleb nendesamaste talupoegadega talitada nagu šotlastega Wesenbergi all. /---/ [[Moskoovia|Moskoviitide]] äramineku järel,"''
== [[1578]] ==
Ivo Schenkenberg jätkas oma talupoegadega röövimist ja põletamist vaenlase maa-alal.
[[4. juuni|4. kesakuul]] hävitas Ivo Schenkenbergi lipkond põhja pool [[Emajõgi|Emajõge]] asuva [[Tartu|Dorpati]] eeslinna.
 
▲Suvel1577. a suvel suundus Vene [[tsaar]] [[Ivan IV]] Julm suure sõjaväega [[Pihkva]]st [[Daugava|Väina]] (Düna) suunas, et viia lõpule sõda [[Rzeczpospolita]] väljasurumisega Liivimaalt välja suruda ning sõda lõpule viia. Koos "Liivimaa [[kuningas|kuninga]]" [[hertsog Magnus|Magnuse]]e vägedega liikusid tsaari väed Liivimaal kiiresti edasi, alistades ühe kindluse teise järel. KoguSeptembris Liivimaaoli kuniSchenkenberg sunnitud vaenlase jõudude suurenemise tõttu sissisõjast ajutiseks loobuma. Sügiseks oli kogu Liivimaa Väinanimandriosa, välja arvatud [[Kuramaa]] (Kurland), [[Riia]] (Riga) ja Tallinn (Reval), läks suvise kampaania ajal Vene vägede kontrollivõimu allaall.
== [[1579]] ==
[[Juuli|Heinakuul]] olid tatarlased [[Harjumaa|Harjus]] (Harien) röövimas. Nende taganedes [[Rakvere|Wesenbergini]] jälgisid neid Ivo Schenkenbergi mehed. Wesenbergi lähedale jõudes peatus Schenkenberg looduslikult heal kaitseseisukohal, parajamat juhust pealetungiks oodates.
[[27. juuli|27. heinakuul]] Ivo Schenkenbergi vend [[Christoffer Schenkenberg]], nimetades Ivot ja teisi argadeks, tormas mõne mehega vaenlasele peale, sundides seega ka teisi järgnema. Christoffer Schenkenberg langes võitluses. Venelased, saanud ühelt vangilangenud Schenkenbergi mehelt teateid Schenkenbergi väesalga väiksuse kohta, piirasid Schenkenbergi lipkonna ümber. Ivo Schenkenberg võeti ühes 60-ne mehega vangi. Vangivõetuist poodi osa üles, kuna osa arusaamatul kombel vabanes ja Tallinna tagasi pääses. Schenkenberg ühes 30-ne kaaslasega viidi Pihkvasse, kus ta sealviibivale tsaarile pakkus kolme vangistatud [[bojaar]]i enda lunastushinnaks. Ettepanek ei leidnud vastuvõttu ja Ivo Schenkenberg hukati. Schenkenbergi surmaga ei hajunud siiski kohe tema salk, vaid teotses omapead edasi.
[[Oktoober|Rehekuul]] võttis Ivo Schenkenbergi lipkond osa Hapsali piiramisest.
 
[[1578]]. aastal Ivo Schenkenberg jätkas oma talupoegadega röövimist ja põletamist vaenlase maa-alal. [[4. juuni]]l rüüstas ja põletas Ivo Schenkenbergi lipkond koos Põltsamaa Rootsi sõjameestega põhja pool [[Emajõgi|Emajõge]] asuva [[Tartu]] vene eeslinna.
== Vaata ka ==
 
Juulis [[1579]] varitsesid Schenkenbergi sissid tatarlasi, kes olid [[Harjumaa]]l röövretkel käinud ning Rakvere linnusesse varjunud. Ivo plaanis vaenlased linnusest välja meelitada, kuid tema vend Christoffer Schenkenberg nimetas teda araks ning tormas koos mõne mehega hulljulgelt linnuse peale, sundides teisi endale järgnema. Rünnak ebaõnnestus, Christoffer langes ja Ivo koos 59 mehega võeti vangi. Osa vangivõetuist poodi, osadel õnnestus põgeneda ning Tallinna pääseda. Ivo Schenkenberg ühes 30 kaaslasega viidi Pihkvasse, kus ta sealviibivale tsaarile pakkus kolme vangistatud [[bojaar]]i enda lunastushinnaks. Ettepanek lükati tagasi ja Ivo Schenkenberg hukati. Schenkenbergi surmaga ei hajunud siiski kohe tema salk, vaid tegutses omapead edasi, võttes veel oktoobris osa Haapsalu piiramisest.
[[Viimne reliikvia]]▼
 
Eesti laiem üldsus tunneb Ivo Schenkenbergi eeskätt [[Grigori Kromanov]]i poolt [[Eduard Bornhöhe]] jutustuse "Pirita kloostri viimsed päevad" ainetel ja [[Arvo Valton]]i stsenaariumi järgi lavastatud filmist "[[Viimne reliikvia]]", mõlemis on Ivot aga kujutatud ebaajalooliselt väga suure kunstilise vabadusega.
== Kasutatud kirjandus ==
 
▲== [[1535]]Vaata ka ==
[[Tõnu Trubetsky]], “Anarhistid”, 2003, lk. 15 – 17.
 
▲[[Viimne reliikvia]]
 
== LinkeVälislingid ==
 
:[http://muhu.www.ee/By_Subject/Fun/Viimne_Reliikvia Viimne Reliikvia]
:[http://muhu.www.ee/By_Subject/Fun/Viimne_Reliikvia.html Viimne Reliikvia]
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ivo_Schenkenberg"