Veritsev Kansas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Niisuguse asustamise võidujooksu põhjus oli järgmine. 1820 sõlmiti USA kongressis leping nimega Missouri Kompromiss, mille põhjal oli orjandus USA-s lubatud vaid lõuna pool 36º30' laiuskraadi ja erandina põhja pool seda piiri üksnes Missouri osariigis. Kuid 1854 vastu võetud Kansase-Nebraska Akt sisuliselt tühistas Missouri Kompromissi, sest jättis orjuse lubatavuse nende territooriumide valge elanikkonna otsustada. Nebraska on liialt põhjas, et seal orjajõudu tasunuks kasutada, kuid Kansases algas meeleheitlik võitlus hääletajate arvu eest. Tekkis leppimatu vastuseis, millel oli palju muidki põhjuseid orjandusse suhtumise kõrval.
Et põhjaosariiklastest elanike hulk hakkas Kansases ületama lõunameelsete oma, siirdusid paljud relvastatud missourilased 1854 ja 1855 Kansasesse Lõuna mehi etteotsa valima, ning lõunameelsed võitsidki valimised. Taoline teise osariiki valima minek oli toona millegipärast võimalik. 1856 kolisid nad oma pealinna Lecomptoni – Lawrence’ist vaid 12 miili (19 km) kaugusele.
Relvastatud terrori algatasid lõunameelsed. Nad ründasid 1856 Lawrence'i, põletasid seal maha hotelli ja trükikojad ning viisid ära relvad. Hukkus üks lawrencelane. Vastuseks asus John Brown oma salgaga panema toime lõunameelsete tapmisi, keda nad tirisid kodunt välja ja hekseldasid mõõkadega surnuks. Viimaseks vägivallatsemiseks oli Marais des Cygnes’ jõe veretöö 1858. a aprillis, mil Missourist tulnud lõuna grupeering Border Ruffians (piirirojud) tappis viis põhjameelset meest.
| |||