Jānis Endzelīns: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Jānis Endzelīns''' (vene ''Янис Эндзелин'') ([[22. veebruar]] / 10. veebruar 1873 [[Kauguri]] v., [[Liivimaa]] – [[1. juuli]] [[1961]] [[Koknese]], Läti) oli läti keeleteadlane, taluniku poeg. Lõpetas 1892 [[Riia linnagümnaasium]]i ning 1897 kandidaadikraadiga [[Tartu Ülikool]]i [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] osakonna ja 1900 slaavi filoloogia osakonna. Jäeti Tartu Ülikooli juurde valmistuma professorikutseks, samal ajal oli Tartus H. Treffneri ja meesgümnaasiumi õpetaja. Sai 1903 eradotsendiks. Kaitses 1905 Tartu Ülikoolis magistriväitekirja „Латышские предлоги. Часть 1“ (Jurjev, 1905). Töötas Tartu Ülikoolis 1909 aastani, siis läks [[Harkivi Ülikool]]i võrdleva keeleteaduse ja sanskriti dotsendiks. Kaitses 1912 [[Peterburi Ülikool]]is doktoriväitekirja „Славяно-балтийские этюды“ (Harkiv, 1911), sai Harkivi Ülikooli korraliseks professoriks. 1920–50 Riias balti keelte ja võrdleva keeleteaduse professor.
Avaldanud põhjapanevaid uurimusi läti keele ajaloo, murrete, grammatika ja sõnavara alalt. Lõpetanud ja avaldanud K. Mīlenbahsi „Läti keele sõnaraamatu“ . Uurinud ka soome-ugri ja balti keelte suhteid.
NSVL TA korrespondentliige (1929), Läti TA akadeemik (1946), Rootsi TA, Hollandi TA ning Tšehhi Teaduste ja Kunstide Akadeemia välisliige.