Erinevus lehekülje "Johann Gottlieb Fichte" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(kategooriad)
[[Pilt:Johann Gottlieb Fichte.jpg|thumb|200px|Johann Gottlieb Fichte]]
 
'''Johann Gottlieb Fichte''' ([[19. mai]] [[1762]] – [[27. jaanuar]] [[1814]]) oli [[saksa]] [[filosoof]], üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid. Teda peetakse ka saksa [[nationalismnatsionalism]]i ja [[antisemitism]]i isaks.
 
[[1810]]. aastast töötas Fichte professorina [[Berliin]]is, kus ta pidas oma kuulsad kõned ''"[[Reden an die deutsche Nation'']" aastatel [[1807]]–[[1808|08]], kui prantsusePrantsuse sõjavägi juba tänavatel liikus.
 
Fichte huvitus peamisest [[ontoloogia]]st, [[metafüüsika]]st ja [[epistemoloogia]]st. Esialgu kõndis ta [[Baruch Spinoza]] jalajälgedes, hiljem hakkas aga huvituma [[Immanuel Kant]]i filosoofiast. Oma rangelt idelistlikusidealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu vaimu sünnitus. [[Jumal]] on tema meelest eetiline maailmakord, hiljem on see tema jaoks absoluutne olend, kes väljendub vaid oma eetilises tegevuses.
 
Fichte eluloo on kirjutanud tema poeg [[Immanuel Hermann Fichte]] ([[1796]]–[[1879]]), "spekulatiivisespekulatiivse teismi" rajaja saksa filosoofias.
 
== Teoseid ==
* ''Appellation an das Publikum über die durch Churf. Sächs. Confiscationsrescript ihm beigemessenen atheistischen Aeußerungen. Eine Schrift, die man zu lesen bittet, ehe man sie confsicirt'' (1799)
* ''Der geschlossne Handelsstaat. Ein philosophischer Entwurf als Anhang zur Rechtslehre und Probe einer künftig zu liefernden Politik'' (1800)
* ''Die Bestimmung des Menschen'' ("[[Inimese määratlus]]"; 1800)
* ''Friedrich Nicolai's Leben und sonderbare Meinungen'' (1801)
* ''Die Grundzüge des gegenwärtigen Zeitalters'' (1806)