Ofort: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
== Tööprotseduur ==
[[Pilt:Félicien Rops - La v s - eau forte originale.jpg|150px|thumb|Oforttehnika näide.<br>Autor [[Félicien Rops]].]]
* SöövitustrükipiltMetallplaat kaetakse [[asfaltlakk|asfaltlakiga]], (happekindelmis kiht)kujutab endast happekindlat kihti.
* Sellesse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus. Kui söövitust teostatakse ainult ühe korra siis leiavad kasutust mitmed erineva suurusega nõelad. Kui aga söövitusi teostatakse hulgemini siis piisab ka ainult ühe nõela kasutamisest, kuna saadavate joonte tugevuse määrab aeg, mis kulus söövitusprotsessis.
* Sellesse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus
* Tihti kaetakse plaat enne tahmaga (joonistuse paremaks eristumiseks) enne graveerimise algust [[tahm]]aga.
* Seejärel asetatakse plaat happesse. Valdavalt kasutatakse kas [[tsink]] või [[vask]] plaate, aga ka [[teras]] või [[raud]]plaate (tsinkplaadid asetatakse salpeeter ehk [[lämmastikhape|lämmastikhapesse]] või [[soolhape|soolhappesse]], vask-, teras- ja raudplaadid asetatakse [[raudkloriid]]i).
* HappekindlaPeale kihihappekindla eemaldamisekihi järeleemaldamist kaetakse plaat [[trükivärv]]iga,. misVärv ülehõõrumiselhõõrutakse jääbsöövitusel allestekkinud ainultvagudesse söövitatudja joontesseülejäänu pühitakse maha. Pilt kantakse plaadilt paberile [[trükipress]]i abil.
* Peened jooned kaetakse vahepeal kinni, et nad ei muutuks liiga sügavaks ja laiaks).
* Ofordiplaat on võrreldes [[vasegravüür|vaselõikega]] (vasegravüüriga) tundlikum ja võimaldab 100-200100–200 [[Tõmmis (graafika)|tõmmis]]t.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Landsknechte.jpg|thumb|240px|“Viis palgasõdurit“ (“''Die fünf Landsknechte''“; [[1530]])<br>[[Daniel Hopfer]]]]
*Happega Plaadi happegametallplaadi [[söövitamine|söövitamise]] menetlus avastatileiutati [[16. sajand]]il.{{lisa viide}} Esimeseks on peetud [[Augsburg]]i relvameistrit [[Daniel Hopfer]]it (u. [[1470]]–[[1536]]) ning tema katsetusi raudplaatidega, milles nii mõnigi on ka tänase päevani säilinud.
 
* Esimeseks võib pidada [[Augsburg]]i relvameistrit [[Daniel Hopfer]]it (u. [[1470]]—[[1536]]) ning tema katsetusi raudplaadiga.
* [[Šveits]]lane [[Urs Graf]] (u. [[1485]][[1527]]/[[1528|28]]) rakendas ofordi teadaolevalt esmakordselt [[kunst]]is (sellealased tööd aastast [[1513]]).
 
* Seoses [[vask]]plaadivaskplaadi kasutuselevõtuga algas ofordi võidukäik. Vaskplaadi kasutuselevõtjaks oli [[Saksamaa]] kunstnik [[Albrecht Altdorfer]] (u. [[1480]][[1538]]) [[1519]]. aastal.
* Ofordi kõrgpunkt saabus [[Rembrandt]]i ([[1606]]—[[1669]]) loomingus.
 
* Ofordi kõrgpunkt saabus [[Rembrandt]]i ([[1606]][[1669]]) loomingus.
 
== Vaata ka ==
28. rida ⟶ 30. rida:
 
== Välislingid ==
 
{{commons|Etchings|Ofort}}
*[http://www.utlib.ee/ekollekt/legraafika/index.php?alumine=tehnikad.php&liik=ofort Lääne-Euroopa varane graafika Tartu Ülikooli raamatukogus. Ofort]
 
[[Kategooria:Graafika]]