Elektrofiilne liitumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
H<sup>+</sup> + C=C → H–C–C<sup>+</sup>
Liitumisproduktid moodustuvad järgnevalt karbokatiooni ühinemisel nukleofiiliga (aniooniga või reaktsiooni keskkonnas esineva molekuli [[vaba elektronpaar]]i omava aatomi või kordse sidemega, näiteks H–OH, H–OR, HOC(=O)R, C=C jt). Näiteks:
Y–C–C<sup>+</sup> + Z<sup>–</sup> → Y–C–C–Z
Y–C–C<sup>+</sup> + H–OH → Y–C–C–OH + H<sup>+</sup>
Y–C–C<sup>+</sup> + C=C → Y-C-C–C–C<sup>+</sup>
Reagentide YZ liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]], nii et [[intermediaat|intermediaadina]] moodustuks enam stabiliseeritud karbokatioon. Realiseerub see vastavalt [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reeglile]]: elektrofiil (Y<sup>+</sup> või H<sup>+</sup> või R<sup>+</sup> jt) liitub selle süsiniku aatomi juurde, millega on seotud rohkem vesiniku aatomeid ja nukleofiilne rühm liitub selle süsiniku aatomiga, millega on seotud kõige vähem vesiniku aatomeid.
| |||