Klavikord: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 99 baiti ,  13 aasta eest
P
linke
P (robot lisas: ko:클라비코드)
P (linke)
| nimed =
| pilt =Clavichord-JA Haas 007 reworked.jpg
| liigitus =[[Klahvpillid]] / [[Kordofonid]]
| diapasoon =
| keeled =
==Ajalugu ja kasutamine==
 
Klavikord on vanim klahvpill [[orel]]i ja [[klavessiin]]i järel, see leiutati [[15. sajand]]i alguses. Klavikord oli populaarne [[16. sajand|16.]]–[[18. sajand]]il, peamiselt [[saksa keel|saksakeelsetel]] aladel, [[Skandinaavia]]s ja [[Pürenee poolsaar]]el. Pill kadus laiemast kasutusest [[1850]]. aasta paiku. [[Arnold Dolmetsch]] taaselustas klavikordide ehitamise [[1890. aastad|1890ndatel]]. Enamik enne [[1730. aastad|1730ndaid]] ehitatud pillidest[[pill]]idest olid väikesed ([[diapasoon|ulatus]] kolm või neli [[oktaav]]i), nüüd ehitati klavikorde viie või kuue oktaaviga.
 
Ajalooliselt kasutati klavikordi laialdaselt harjutamise pillina või abivahendina komponeerimisel. Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt [[renessanssmuusika|renessanss-]], [[barokkmuusika|barokk-]] ja [[klassitsism]]iaegse muusika fanaatikud. Klavikordid köidavad paljusid ostjaid ja neid valmistatakse üle maailma. Viimase 70 aasta jooksul on tehtud üle 400 klavikordimuusika lindistuse.
==Ehitus ja tööpõhimõte==
 
Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused [[pillikeel|keeled]] põiki läbi nelinurkse [[kõlakast]]i vasakult paremale häälestuspulkade ehk [[virbel|virbliteni]]. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust [[roop (muusika)|roobi]]. Klavikordi tööpõhimõte on lihtne. Klahvide mängijast kaugemates otstes on väikesed [[messing]]ist plaadikesed. Keeled, mis on tavaliselt messingist või messingi ja [[raud|raua]] [[sulam]]ist, on kinnitatud kahekaupa ühele [[helikõrgus]]ele nagu ka näiteks [[lauto]]l või [[mandoliin]]il. Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli altpoolt. Erinevalt [[klaver]]ist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti kuni klahv vabastatakse. Plaadike käitub samaaegselt [[sadul (muusika)|sadul]]a ja [[heli]] tekitajana. [[Heli tugevusttugevus]]t saab varieerida muutes löögi tugevust. Kui klahv vabastatakse, kaotab plaadike kontakti keeltega ja keelte [[võnkumine]] summutatakse tekstiiliribaga.
 
==Helikõrguse muutmine==
 
Kuna [[pillikeel|keel]] vibreerib roobist kuni seda lööva plaadikeseni, võib ühele keelele olla määratud mitu klahvi, mis jagavad keelt erineva pikkusega osadeks, tekitades nii erineva kõrgusega heli. Varastel klavikordidel kasutati seda võimalust väga sagedasti. Võimalikult paljude helikõrguste mängimine samal keelel jõudis välja sellise pillini nagu [[monokord]], millel on ainult üks keel. Suuremal osal klavikordidel oli siiski igale keelele määratud kaks või kolm erinevat helikõrgust. Seejuures jälgiti, et samal keelel mängitavad noodid ei oleks sellised, mida on sageli vaja üheaegselt kuulda. Sellisel helikõrguse muutmise süsteemil on eeliseid teiste pillide ees (millel iga keel kõlab kogu pikkuses ja ainult ühel kõrgusel), näiteks [[häälestus]]mugavus (häälestada tuleb vähem keeli), aga on ka varjukülgi, näiteks mängides ''[[legato]]s'', peab olema eriti tähelepanelik kahe sama keelt jagava klahvi järjestikuste löökidega, muidu võib osa noote jääda kõlamata.
 
Mõnedel klavikordidel on aga iga klahvi jaoks oma keel. Esimene viide sellise pilli olemasolule pärineb aastast [[1693]], esimene taoline teadaolev klavikord ehitati [[Johann Michael Heinitz]]i poolt aastal [[1716]]. Tavaliselt on niisuguste klavikordide kõla aga eelpool kirjeldatute omast tunduvalt vaiksem, kuigi [[19. sajand]]i algusest pärit [[Rootsi]] klavikordid (millel on iga klahvi jaoks oma keel) kalduvad olema hoopis suurema kõlajõuga kui ajaloolised klavikordid, millel keeli vähem kui klahve.
39 653

muudatust