Kõhrkalad: erinevus redaktsioonide vahel

Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski kõrgemaid [[Selgroogsed|selgroogseid]]. [[Seljaaju]]s eristuvad selgesti [[hallollus]] ja [[valgeollus]], [[närvikiud]] on kaetud [[müeliin]]tupega. [[Seljaajunärvid]]el liituvad [[Selgmine närvijuur|selgmised]] ja [[Kõhtmine närvijuur|kõhtmised juured]]. [[Peaaju]] pole enam sirge, nagu alamatel [[kalad]]el. Jaguneb [[otsaju]]ks, [[vaheaju]]ks, [[keskaju]]ks, [[tagaaju]]ks ja [[Piklik aju|piklikuks ajuks]] (mis läheb üle seljaajuks). Otsaju Jaguneb [[juttkeha]]ks (alaosas) ja [[mantel|mantliks]], suurim ja arenenuim osa on ette ulatuvad [[haistesagarad]]. [[Haistmine]] on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates [[ninasõõrmed|ninasõõrmetes]] [[haistekihnud]]es. Vaheajus asub hästiarenenud [[hüpotaalamus]] ja [[hüpofüüs]]. Keskajus paiknevad peamised keha liikumist juhtivad keskused. Samuti saavad siit alguse silmade juurde kulgevad [[nägemisnärvid]], mis moodustavad erinevalt alamatest kaladest [[nägemisristmik]]u. [[Nägemine|Nägemisel]] eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Tagaajus on suhteliselt enim arenenud selle pealmine osa [[väikeaju]].<br>

===Seedeelundkond===

===Hingamiselundkond===

Kõhrkalade hingamine toimub [[Lõpused|lõpuste]] abil. Lõpused on antud juhul [[neel]]u [[limaskest]]a [[kapillaar]]iderikkad väljasopistised lõpuseavade juures, jagunenud paljudeks [[lõpuseliistak]]uteks Viimased kinnituvad [[lõpusekaar]]te küljes olevatele [[lõpusevahesein]]tele. Suurel osal kõhrkaladest on esimene lõpuseava muundunud [[hingats]]iks. Hingamisel imetakse vesi hingatsi ja suuava kaudu neelu, seejärel väljutatakse lõpuste kaudu.<br>