Redaktsioon: 8. juuni 2008, kell 00:17 redigeeri 90.191.123.202 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. detsember 2008, kell 03:24 redigeeri eemalda 213.35.235.109 (arutelu) ž-täht, raualink Uuem muudatus →
3. rida: Leelispäevakivil ei ole kindlat [[keemiline koostis\|keemilist koostist]]. Ta moodustab [[Isomorfism\|isomorfse]] rea puhtast [[ortoklass]]ist (K[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>]) puhta [[Albiit\|albiidini]] (Na[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>]). Päevakivide hulka kuuluvad [[mineraal]]id jagatakse kaheks – leelispäevakivideks ehk kaalium-naatriumpäevakivideks ning [[plagioklass]]ideks ehk naatrium-kaltsiumpäevakivideks. Et [[kristallstruktuur]] ei muutuks ebastabiilseks, ei saa leelispäevakivid sisaldada üle 5% [[kaltsium]]i ning vastupidi, plagioklassid ei saa sisaldada rohkelt [[kaalium]]i. Leelispäevakivide hulka kuuluvad mineraalid on ortoklass, [[anortoklass]] ja [[sanidiin]]. Vahel loetakse leelispäevakivide hulka kuuluvaks ka albiiti, mis paikneb plagioklasside ja leelispäevakivide piiril. 9. rida: Puhtad leelispäevakivid on valged või läbipaistvad, kuid lisandite tõttu võivad nad olla värvunud mitmesugustes toonides, peamiselt punakalt või roosakalt, meenutades tailiha viile. Leelispäevakivid on väga tavalised mineraalid, mida leidub nii [[Tardkivim\|tard-]], [[Moondekivim\|moonde-]] kui ka [[settekivim]]ite koostises. Leelispäevakive sisaldavad kivimid on näiteks [[graniit]], [[arkoos]] ja [[gneiss]]. Levinuim leelispäevakivi ortoklass on ka üks meie rannaliivade põhikomponente kvartsi ja vilgukivi kõrval. Kvartsirikkad liivad on valgemad, suuremal hulgal päevakive sisaldavad liivad aga ~~oranzhi~~oranži, punaka või roosaka varjundiga. Meie Lõuna-Eesti tugeva punase või roostepruuni tooniga liivakividele (nt. Taevaskoja paljandites) annab värvi neis sisalduv [[raud]]. ==Vaata ka==

Leelispäevakivi: erinevus redaktsioonide vahel