'''Litoriinameri''' onoli [[läänemereLäänemere nõgu|Läänemere nõos]] paiknenud [[jääaeg|jääajajärgne]] [[riimvesi|riimveekogu]] (umbes 7500–4000 aastat tagasi).
Litoriinamere varasemat staadiumit umbes 7500–7000 aastat tagasi käsitletakse vahel ka omaette veekoguna —– [[Mastogloiameri|Mastogloiamerena]].
NimiNimetus "Litoriinameri" tuleneb tigude ''[[Littorina littorea]]'' ja ''[[Littorina saxatilis]]'''e järgi. Limneameres neid ei ela, sest vesi pole piisavalt soolane.
Litoriinameri erines Limneamerest soolasema vee poolest. Arvatakse,Litoriinameri eton LitoriinamereLäänemere avaosasarenguloos olnud kõige soolasema veega veekogu, sh.näiteks Lääne-Eesti rannikul oli pinnavete soolsus u. 15...1618 promilli<ref name="Luts">Autorite kollektiiv. 1995. Eesti loodus. [koost. Raukas, A.]. Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgus. lk 227 </ref>, tänapäeva Limneameres on see 6...8 promilli. Et Litoriinamere ajal olnud atlantilisel kliimaperioodil oli ilm soe, kuid arvatavasti niiske, arvatakse, et Litoriinamere ajal olid Taani väinad sügavamad, kui praegu. Need madaldusid maa tõusu tõttu Taanis.
Nime andis [[Rootsi]] [[Paleontoloogia|paleontoloog]] [[Gustaf Lindström]] ([[1829]]—[[1901]]) [[1852]]. aastal.
