Erinevus lehekülje "Fraternitas Viliensis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Korp! Fraternitas Viliensis oli [[Eesti Üliõpilaste SeltsiSelts]]i varjunime all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud Eesti oma üliõpilaskorporatsiooni. 1881.a. lõppes ebaõnnestunult katse registreerida eesti korporatsiooni [[Vironia]] - seetõttu loodi ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]], et eesti üliõpilastel oleks olemas vormiline võimalus koos tegutsemiseks.
 
1888. a. võttis [[Villem Reiman]] taas üles korporatsioonina registreerimise küsimuse. Initsiatiiviga nõustuti ja 22. veebruaril 1890. a. peeti korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta «Fraternitas Viliensis», värvideks [[sini-must-valge]]. Allakirjutajaist oli 21 senisest EÜS Vironia nimistust ja 9 väljastpoolt. Viimaste hulgas oli ka [[Jaan Tõnisson]]. Korporatsioonide vanematekogult tuli jaatav vastuvõtmiseotsus, kuid õppeosakonna kuraator jättis avalduse poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti [[EÜS]]-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. 1891. a. teisel poolel, [[Jaan TõnissoniTõnisson]]i EÜS-i esimeheks oleku ajal, sondeeriti veelkord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
 
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased [[Jaan Tõnisson]], [[Oskar Kallas]] ja Willem[[Villem Reiman]] aga oma sesukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! [[Fraternitas ViliensiseViliensis]]e Asutamiseasutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel 1900 ja 1904, kuid enamus lükkas taolise otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! [[Fraternitas Viliensis]] EÜS-i allorganisatsioonina.
 
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada kunagist kavandatud Fraternitas Viliensist, esitas 1904.a. novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult [[korp! Aestia]] - seekord juba eraldiseisva üksusena EÜS-ist. Revolutsioonisündmuste tõttu ametlik korporatsiooni kinnitamine aga venis ning alles aastal 1907 asutati Tartusse esimene eesti üliõpilaskorporatsioon [[Fraternitas Estica]]. Kuna EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! [[Fraternitas ViliensiseViliensis]]e värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge.
Anonüümne kasutaja