Kreenholmi saarelsaare onpindala suuruston 13 ha (750 meetrit pikk ja 250 meetrit lai) ning ta jagab [[Narva juga|Narva joa]] lääne- ja idaharuks. Idaharu keskelt läheb Eesti-Vene[[Eesti–Venemaa piir]]<ref>EE 5. köide lk134lk 134</ref>.
Ajalooliselt kuulus saar alates 17. sajandist, pealeAlates [[Joala mõis]]a moodustamis,moodustamisest [[17. sajand]]il kuulus saar mõisamaade hulka.
Juba [[14. sajandilsajand]]il töötas Kreenholmi saarel [[saeveski]]. [[1538]]. aastal ehitas [[Liivi ordu]] saare kohale jõe vasakule kaldale veski (hiljem [[Tsuikini vesiveski]]). Jõe paremal kaldal töötas aastast [[1823]] Narva kaupmehe [[Paul Momma]] [[kalevivabrik]]. Samal kaldal oli veel parun Steiglitzi linaketrusvabrik<ref>[[Virve Orav]] "Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel", Tallinn Olion, 1991 lk 60</ref>.
[[1856]] aastal omandas saare [[Ludwig Johan Knoop]] ning alustas vabriku rajamist.▼
Kreenholmi saarel asuvad [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tootmishooned (Vana ketrusvabik, Vana kudumisvabrik ja Uus kudumisvabrik). ▼
▲Aastal [[1856]] aastal omandas saare [[Ludwig Johan Knoop]] ning alustas vabriku rajamist.
▲Kreenholmi saarel asuvad [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tootmishooned (Vanavana ketrusvabik, Vanavana kudumisvabrik ja Uusuus kudumisvabrik).
