Georges Bizet: erinevus redaktsioonide vahel

Pariisi naasnuna pühendas ta end heliloomingule. Aastal 1863 sündis Theatre-Lyrique tellimusel ooper Les pécheurs de perles (Pärlipüüdjad). Samal perioodil kirjutas ta ka ooperi La jolie fille de Perth, hästituntud L'arlésienne (vodevill), ja klaveriteose Jeux d'enfants (Lastemängud). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi Djamileh, mida on tihti nimetatud Carmeni eelkäijaks. Oma esimese sümfoonia C Duur Sümfoonia, kirjutas Bizet konservatooriumis, ilmselt koduse ülesandena. IlmseltArvatavasti unustas ka Bizet selle teose olemasolu, sest see avastati alles 1935 Konservatooriumi raamatukogu arhiivist. Peale selle esimest esitlust nimetati teos Bizet varajase perioodi meistriteoseks ja tänaseks on see varajase romantilise perioodi repertuaari tähtteoseid. Sümfoonia on tuntud ka stiililise sarnasuse poolest Franz Schuberti teostega, mis olid tol ajal Pariisis praktiliselt tundmatud. Bizet teine sümfoonia Rooma jäi lõpetamata.

Kuigi Bizet on tuntud kui helilooja, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi [[Franz Liszt]]. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ja ei teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet'id üheks Euroopa kolmest parimast pianistist.