Paul von Benckendorff: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Improvisaator (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Paul Friedrich von Benckendorff''' (vene: ''Павел Ермолаевич Бенкендорф''); ([[7. detsember]] ([[vkj]]. 26. november) [[1784]] [[Gattšina]] – [[14. detsember]] (vkj 2. detsember) [[1841]] [[Tallinn]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] poliitik.
 
Paul Friedrich von Benckendorff sündis [[Kiltsi mõis]]niku [[Hermann Johann von Benckendorff]]i ja Christine Elisabeth von Breverni pojana.
 
Alustas teenistustarmeeteenistust [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] armees [[1802]]. aastal, teenides allohvitserina [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]]s,. [[1806]]. aastal sai podporutšikuta [[podporitšik]]u auastme ning lahkus sõjaväeteenistusest asudes Eestimaa liikuvmiilitsa (''эстляндской подвижной милиции'') rooduülemaks. 1813. valiti [[Eestimaa Maapäeva]] poolt üheks 11-st adrakohtunikuks,[http://gatchina3000.ru/brockhaus-and-efron-encyclopedic-dictionary/024/24839.htm]. 1818. aastast Eestimaa rüütelkonna liikmeks.
[[1824]]–[[1827]] oli ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees ja 1826. aastal sai ta [[Tegelik riiginõunik|tegelikue riiginõuniku]] teenistusastme. 1827. sai ta Eestimaa maanõunikuks, kus oli ta kuni [[1833]]. aastani millal ta sai ja oli kuni [[1841]] aastani Eestimaa tsiviil[[Eestimaa kuberner|kuberner]].
 
[[1813]]. aastal valiti Benckendorff [[Eestimaa Maapäeva]] poolt üheks 11-st [[adrakohus|adrakohtunikuks]]. [[1818]]. aastal võeti ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] liikmeks.
11. oktoober 1840 autasustati teda [[Püha Anna 1. klassi orden]]iga.
 
[[1824]]–[[1827]] oli ta [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] ja [[1826]]. aastal sai ta [[Tõeline riiginõunik|tõelise riiginõuniku]] tiitli. [[1827]]–[[1833]] oli ta [[Eestimaa maanõunik]]. 1833. aastal sai ta [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iks kellena töötas kuni [[1841]]. aastani.
 
[[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1840]]. aastal autasustati teda [[Püha Anna 1. klassi orden]]iga.
 
Talle kuulusid [[Kiltsi mõis|Kiltsi]] ja [[Vorsti mõis]]ad.