Jevgeni Tarle: erinevus redaktsioonide vahel

Kaupmehe poeg, õppis [[Kiievi Ülikool]]is. Oli 1903-1917 [[Peterburi Ülikool]]i eradotsent, [[Pilt:Näidis.jpg]][[1913]]-[[1918]] [[Tartu Ülikool]]i [[üldajalugu|üldajaloo]] professor. Hiljem töötas [[Peterburi Ülikool]]is ja [[Moskva Ülikool]]is. Uuris Euroopa, eelkõige Prantsusmaa ajalugu (pms. [[Suur Prantsusmaa Revolutsioon|Suure Prantsusmaa Revolutsiooni]] ja [[Napoleon]]i ajajätku) ning [[diplomaatia]] ajalugu, hiljem ka [[Krimmi sõda]]. Tema peamised kirjutused on: "''Падение абсолютизма в Западной Европе''" (1924); "''Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе''" (1928); "''Европа в эпоху империализма''" (1927); "''Европа от Венского конгресса до Версальского мира, 1814—1919''" (1927); "''Наполеон''" (1936); "''Жерминаль и прериаль''" (1936); "''Нашествие Наполеона на Россию 1812г.''" (1938); "''Талейран''" (1939); "''Отечественная война 1812''" (1941); "''Крымская война''" (1941—43). On ilmunud tema kogutud teosed: ''Сочинения: в двенадцати томах'' (Москва, 1957—62).

[[Kategooria:sündinudSündinud 1874]]

[[Kategooria:surnudSurnud 1955]]