Sotsialistide-Revolutsionääride Partei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Sotsialistide-Revolutsionääride Partei''' (lühend SR; [[vene keel|vene]] ''Партия социалистов-революционеров'') oli [[20. sajand]]i algupoolel tegutsenud partei [[Venemaa]]l. Selle liikmeid nimetati '''sotsialistideks-revolutsionäärideks''' ehk '''esseerideks''' (partei nime lühendist SR).
Partei asutati [[1901]] paljude [[narodnikud|narodnikute]] gruppide ühinemise tulemusena. Partei [[1906]] vastu võetud programm nägi ette isevalitsuse lõpetamise, klassivaba ühiskonna loomise, enesemääramisõiguse [[rahvusvähemus]]tele ning maa natsionaliseerimise. Põhiteesiksoli sotsialism ja ühiskonnnamudel oli jaotatud töötavateks ja mittetööd tegevateks. Erinevalt sotsiaaldemokraatidest kuulutasid nad proletariaadiks mitte ainult tööstustöölised vaid ka põlluharijad ning peatähelepanu oligi talurahval. Sotsiaalsete nõudmiste aluseks oli maa kuulutamine ühisomandiks. Partei esimees oli [[Viktor Tšernov]] ning juhtkonda kuulusid veel [[Jekaterina Breškovskaja]], [[Grigori
Partei väljaanded olid "Revolutsiooniline Venemaa" ja "Burevestnik".
9. rida:
Partei juurde kuulus salajane võitlusrühm "SR Võitlusorganisatsioon", mis korraldas [[atentaat]]e ja mille eesotsas olid Grigori Geršuni ja Evno Azef ning [[Boriss Savinkov]], kes tapsid enne veebruarirevolutsiooni ligi 200 kõrgemat tsaaririigi ametnikku (siseminister Sipjagini -tapmine (1902), [[sinod]]i oberprokurör Podedonostsevi-tapmiskatse, Poltaava kuberneri vürst Obolonski-tapmine, Ufaa kuberneri Bogdanovitši -tapmine, siseministri [[Vjatšeslav Plehwe ]] -tapmine (1904).
[[Veebruarirevolutsioon]]iga [[1917]] tõusis esseeride partei roll ja populaarsus. Parteiga taasliitunud Aleksandr Kerenski osales [[Venemaa Ajutine Valitsus|
[[I Nõukogude kongress]]il juunis 1917, kus osales 1090 delegaati rohkem kui 400 nõukogust, oli esseeridel 285 kohta, [[menševikud|menševikel]] 248 ning [[bolševikud|bolševikel]] 105 kohta.
17. rida:
[[Asutav Kogu (Venemaa)|Asutava Kogu]] valimistel osutus Sotsialistide-Revolutsionääride Partei suurima toetajaskonnaga parteiks Venemaal (58%), bolševikud kogusid 25%. Edu saatis neid eeskätt toetuse tõttu talurahva seas.
{{vaata|III Vene revolutsioon}}
Pärast Asutava Kogu laialiajamist bolševike poolt ja esseeride partei keelustamist [[1918]] hakkasid esseerid taas korraldama atentaate. [[30. august]]il 1918 tulistas [[Fanny Kaplan]] [[Lenin]]it, seejärel korraldas esseeride toetaja atentaadi põhja piirkonna siseasjade rahvakomissarile [[Moissei Uritski]]le. Partei oli bolševike valitsuse surve all. Paljud esseerid arreteeriti, pagendati või tapeti.▼
▲Pärast
== Vaata ka ==
| |||