Jaanilinna linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
Linnusesse ehitati 1938. aastal [[suurtükk|suurtüki]]patarei. Selle jaoks ehitati kaks [[raudbetoon]]alusega kohtkindlat positsiooni Vene 1876/77. aasta mudeli 9-tollise (229 mm) [[mortiir]]i jaoks, üks raudbetoonalusega kohtkindel positsioon 75-mm kiirlaskekahuri jaoks ja laskemoonaladu.
 
Kõik ehitised on praegu alles. Üks (lõunapoolne) mortiir on ka oma algses kohas ja on seega '''ainus''' säilinud Eesti Vabariigi suurtükk oma algsel positsioonil. Vene allikates on selle mortiiri nimi "1891. aasta haubits" (ilmselt konkreetse mortiiri väljalaskeaasta järgi).
 
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt [[1940]]. aastal säilis Jaanilinn Eesti osana. Linnus sai olulisel määral kannatada [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Pärast teistkordset okupeerimist [[1944]]. aasta juulis eraldasid Nõukogude võimud jaanuaris [[1945]] Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle [[Vene NFSV]] [[Leningradi oblast]]i koosseisu ning andsid Jaanilinnale [[1954]]. aastal eraldi linna õigused.
 
Jaanilinn kuulub praegu [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] koosseisu. Linnust restureeriti 1964-75. aastal Eesti ja 1985-94. aastal Vene restauraatorite poolt. Linnus on 19871986. aastast avatud külastajatele.
 
Vaade Jaanilinna linnusele koos Narva jõe ning Narva linnusega on kujutatud [[Viiekroonine pangatäht|Eesti 5-kroonise]] rahatähe tagaküljel.