Miliza Korjus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: uk:Кор'юс Міліца |
bio |
||
2. rida:
== Biograafia ==
===Varajane elu===
Tema isa oli Arthur Korjus, [[
===Korjuste perekond ja isa Arthur===
Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.
Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud saksa mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisat Harjumaal. Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased.
Noorpaaril sündis kolm poega ja üks tütar: Hugo (1858), Leontine (1860), Justus (1866) ja Miliza Korjuse isa Artur (1870).
Artur Korjus lõpetas Tallinna saksa kreiskooli Vene tänavas.
Artur mängis klaverit ja viiulit.
Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!".
1936. aastal surnud Arturile korraldati Eesti Vabariigis sõjaväeline matus. Herbert Korjus meenutas tema põrmu ärasaatmist Aia 6 järgmiselt. Puudus Miliza, kes sõitis samal ajal laevaga USAsse "Suure valsi" võtetele. Ta viibis kohal ainult oma häälega. Teises toas olevat grammofonile pandud heliplaat tema tuntud hingestatud lauluga "Warum?" (Miks?). See olevat tunginud sõdadest tulnud ohvitseridele hinge, silmad märgunud.
==Karjäär==
Teismelisena reisis Korjus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] piires {{kas|Dumka Koori}} rivistuses. [[1927]]. aastal, kui koor esines [[Leningrad]]is, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama
Seda kinnitab ka sugulastel säilinud 10. juulil 1927 tehtud foto. Sellel on 18aastase tütarlapse pea hardalt asetatud ohvitserivormis range isa õlale. Tallinnas on käinud mõned õedki pere teist osa külastamas, ent siia jäi päriselt ka Anna (1908).
[[1929]]. aastal abiellus ta füüsiku Kuno Foelschiga. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "'''Berliini ööbik'''". Filmiprodutsent [[Irving Thalberg]], kuuldes Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis [[Ameerika]]sse, [[Hollywood]]i.
|