Subtraheerivate süntesaatorite puhul kasutatakse lihtsaid akustilisi mudeleid, mille alusel signaaligeneraatorite ehk ostsillaatorite[[ostsillaator]]ite signaalidest filtreeritakse välja teatud sagedused. Signaaligeneraatorid tekitavad lisaks sinusoidi [[sinusoid]]i-kujulisele helilainele,[[helilaine]]le saehamba- (''sawtooth wave'') ja ??? (''square wave'') kujulisi helilaineid. Lihtsuse ja ökonoomia huvides on need filtrid enamasti [[madalsagedusfilter|madalsagedusfiltrid]]. Lihtsate modulatsioonimeetodite, nagu näiteks [[pulssmodulatsioon]] (''pulse width modulation'') ja ??? (''oscillator sync''), mis teostatakse füüsiliselt ebareaalsete madalsagedusfiltritega, on omane nö "klassikalistele süntesaatoritele", mida tavaliselt ühendatakse mõistega "'[[analoogsüntesaator"]]' ja aetakse tihti segamini tarkvarasüntesaatoritega[[tarkvarasüntesaator]]itega, mis kasutavad subtrahiivsetsubtraheerivat sünteesihelisünteesi. Üks uuemaid helisünteesi süsteeme on looduses olemasoleva akustilise heli füüsikaline modelleerimine, mille puhul luuakse ajas muutuv heli osahelide mudel ning püütakse seda sünteesimisel järele aimata. Samas on sellisteSelliste virtuaalsete instrumentide hulk on lõpmatu, mudelit võib ka muuta ja sünteesida helisid, mida looduses ei esine. Üks lihtsamaid sünteesisüsteeme on n-ö "[[sämplimine"]], milleks kasutatakse sämpereid[[sämpler]]eid. Sämplimisel lindistatakse reaalse instrumendi heli ning konverteeritakse see digitaalseks. Seejärel mängitakse seda heli erineva helikõrguse saamiseks erineva kiirusega. Sämplerid võimaldavad enamasti muuta helitugevuse[[helitugevus]]e mähisjoone[[mähisjoon]]e kuju, mis muudab heli karakterit. Nii analoog- kui ka digitaalsüntesaatoritel on kasutatavd paljud erinevad helisünteesi meetodid. Paljud meetodidneist on seotud matemaatiliste funktsioonidega, eriti sagedusmodulatsioonisünteessagedusmodulatsioonisünteesi ja faasidistorsioonisünteesfaasidistortsioonisünteesi puhul.
