Redaktsioon: 2. november 2008, kell 14:56 redigeeri Loveless (arutelu \| kaastöö) Robotid 14 723 muudatust P robot muutis: tr:Gök taşı ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. november 2008, kell 17:58 redigeeri eemalda Tonisee (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 601 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=~~juuli~~november\|aasta=~~2006~~2008}} '''Meteoor''' (rahvakeeles "langev täht") on [[Maa (planeet)\|Maa]] [[atmosfäär]]i sattunud [[meteoorkeha]] poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda [[meteoriit\|meteoriidiks]]. == Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju == Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata ~~liikumiskiiruse ja~~ jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid ~~murdosa~~mõni milligramm või veelgi ~~grammist~~väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. ~~Selle~~Tihedus ~~tihedus~~jäävad onvahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes [[Päikesesüsteem]]ist pärit meteooridel vahemikku 11 ja 74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. == Meteoorivool == Tuntakse umbes kolmkümmet ~~meteoorivoolu~~[[meteoorivool]]u, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud [[komeet\|komeedi]] tuuma või saba. Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 – 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. Kõik ühte meteoorivoolu kuuluvad meteoorid näivad perspektiivinähtuse tõttu lähtuvat taevasfääri ühest punktist, mida nimetatakse selle voolu [[radiant\|radiandiks]]. Meteoorivoolu nimetus tuleb selle [[tähtkuju]] ladinakeelsest nimetusest, kus asub radiant.

Meteoor: erinevus redaktsioonide vahel