Lalli (piiskopitapja): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Lalli rahva mälus: pealkirjad on jutumärkides ilma kursiivita |
|||
26. rida:
Pärast oma vägivaldset surma [[Soome]] [[katoliiklus|katoliiklikuks]] kaitse[[pühak]]uks saanud piiskop Henrik oli legendi järgi inglise päritolu (Angliamaalt). Ametlik pühakulugu ''Vita'' ei kirjelda piiskopi päritolu ega elu kuigi põhjalikult. Selgub vaid tema inglise päritolu ning rõhutatakse asjaolu, et ta oli Uppsala, mitte Soome piiskop; kuigi Soomes on teda ka esimeseks [[Turu piiskop]]iks peetud.
13. sajandist pärineva [[Püha Eriku legend]]i järgi saabus piiskop Henrik koos [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik Püha]]ga [[Soome]] (Häme maale) [[ristiusk]]u tooma. Hiljem sai see väidetav 1150. aastate keskel toimunud sündmus nime [[Esimene ristiretk Soome|Esimene ristiretk]]. Tegelikult ei ole Püha Eriku legendi esimestes versioonides ei ristiretke ega Henrikut üldse mainitud, need lisandusid legendile alles [[14. sajand]]il. Kuningas läks [[Rootsi]] tagasi, Soome jäänud piiskopi saatusest jutustab aga kaks legendi – neist esimene on kirja pandud kõige varem 13. sajandi lõpus [[ladina keel|ladinakeelse]] pühakulegendina ning teine, soomekeelne "
Paljud tänapäeva ajaloolased arvavad, et mingit ristiretke kunagi ei toimunudki ning legend võis alguse saada mõne väheolulise tõestisündinud sündmuse ülepaisutamisest. [[2005]]. aastal väitis [[Helsingi Ülikool]]i ajalooprofessor [[Tuomas Heikkilä]], et tõendeid piiskop Henriku olemasolust ei eksisteeri üheski ajalooarhiivis. Turu kirikust leitud küünarluud peab katoliku kirik ainsaks tänapäevani säilinud reliikviaks.
| |||