Rjurik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Loveless (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: af:Rjoerik
6. rida:
Tema isana on nimetatud [[Godoslav]]i, emana [[Gostomõsl]]i tütart [[Umila]]t. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa [[Taani kuningas]] [[Sigurd Snogöye]] ('Maosilm') ning ema [[Inglismaa]]lt pärit [[Heluna]]. Isana nimetatakse veel [[Ingvar]]it, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia valitseja [[Harald Hildetand]]i ning [[Skjölding]]i valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud.
 
Rjuriku abikaasaks võis olla [[Norra]] kuningasoost vürstitar [[Jefanda]] (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor ([[877]] – arvatavasti [[946]]).
 
Vene [[kroonika]]te andmetel ("[[Jutustus möödunud aegadest]]" jt) tõstsid novgorodlased [[859]]. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-[[konung]]it – Rjurik, [[Sineus]] ja [[Truvor]]. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus [[Beloozero]]s ja Truvor [[Irboska]]s. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust NogovorodimaaNovgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi[[Novgorod]]i (Holmgardi[[Holmgard]]i) linna rajaja.
 
Kroonikate järgi suri Rjurik [[879]]. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele [[Oleg]]ile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid [[Kiievi-Vene]]t [[1240]]. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja [[Venemaa]] troonil oli [[Vassili IV]], kes suri [[1612]].
 
==Uurijate oletusi==