Tõrv: erinevus redaktsioonide vahel

Kõige rohkem tõrva saab männipuust, eriti pehkimahakanud juurtest ja kändudest. Esmalt tuleb puit kuivatada ning raiuda parajateks tükkideks ehk käredeks, et tõrv puust kergemini välja jookseks. Käresid kuumutatakse hapnikuvaeguses. Suletud ahjust eraldub kõigepealt [[tärpentin]] ja nn puuhape. Temperatuur, mille juures tõrv jooksma hakkab, on umbes 400°C. Jahtumisel tahkestuva tõrva saamiseks tuli tõrva keeta, et vedelad koostisosad lenduksid. Ajaloolisi tõrvaajamise viise – eelistatult looduslikel nõlvadel või kraavi kaldas – on mitmeid. Tõrvaajamine on arenenud aukudes põletamisest riitades põletamiseni ja sealt omakorda raudpajani ning erineva konstruktsiooniga ahjudeni. Viimaste levik sai alguse 18.–19. saj. vahetusel, mil [[mõis]]ates hakati otsima uusi sissetulekuallikaid – enda tarbeks tõrva ajamine asendus ajapikku pooltööstusliku tootmisega.