Kaupo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kaupo''' (ka ''Caupo'';
==Nimest==
Kaupo oli [[Turaida]] vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes [[1191]], tema ristijaks peetakse [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]]i. Kaupo oli vähemalt [[Henriku kroonika]] järgi üks väheseid liivlasi, kes ristiusust enam ei taganenud ja jäi kuni oma surmani ristisõdijate ustavaks liitlaseks. [[1202]]–[[1203]] reisis ta koos [[piiskop Albert]]iga läbi Saksamaa [[Rooma]], kus kohtus [[paavst]] [[Innocentius III]]-ga, kes kinkis talle [[Piibel|Piibli]]. Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastega. Ta sai [[Madisepäeva lahing]]us surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Eesti Raamat: [[1982]]. Lk. 181</ref>▼
Kaupo nimi esineb kroonikas kujul ''Caupo''. Pole selge, kas see tuleneb germaani nimest Jakob, ''Jacobus'' või on otseselt läänemeresoome päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona.
==Elu==
▲Kaupo oli [[Turaida]] vanem ja on arvatud, et ta ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes [[1191]], tema ristijaks peetakse aga [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]]i.
Kaupo sai [[Madisepäeva lahing]]us surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Eesti Raamat: [[1982]]. Lk. 181</ref>
Kaupol oli ka poeg [[Berthold (Kaupo poeg)|Berthold]], kes langes [[1210]]. aastal [[Ümera lahing]]us. Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule.
| |||