Redaktsioon: 26. oktoober 2008, kell 13:38 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. oktoober 2008, kell 18:55 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Selle õpetus töötas välja [[7. sajand]]i alguses [[Bütsantsi keiser\|Bütsantsi keisri]] [[Herakleios]]e ülesandel [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Sergios I]], et lepitada [[Chalkedoni kirikukogu]]l fikseeritud [[ortodoksia\|ortodoksset]] õpetust Kristuse kahest loomusest [[monofüsitism]]iga. See pidi võimaldama monofüsiitide tagasivõtmist ortodokssesse kirikusse, millest nad olid [[ekskommunikatsioon\|ekskommunitseeritud]]. Varem välja pakutud [[monoenergism]] ei olnud suutnud seda ülesannet täita. Algul pooldasid monoteletismi idakiriku piiskopid ning ka [[paavst]] [[Honorius I]]. Monoteletismi vastustas eriti jõuliselt [[Maximos Usutunnistaja]], samuti vastustas seda teiste seas [[Sophronios Jeruusalemmast]]. Monoteletismi ei tunnustanud paavst [[Johannes IV (paavst)\|Johannes IV]]. Paavst [[Martinus I]] hülgas Lateraani sinodil [[649]] monoteletismi ning kuulutas ainsaks ortodoksseks õpetuseks [[düoteletism\|düoteletistliku]] õpetuse Kristuse kahest tahtest ja kahest energiast ([[monoenergism]]i vastu). Keiser [[Konstans II]] laskis hiljem paavsti [[Konstantinoopol]]isse tuua, kõrvaldas ta ametist ning saatis ta pagendusse [[Chersonesos]]ele ([[Krimm]]i). Samasugune saatus sai osaks Maximos Usutunnistajale. Vaidlused monotelismi üle olid nii ägedad, et aastal [[648]] andis keiser [[Konstans II]] välja edikti, mis keelas küsimuse edasise arutamise. Paavst [[Martinus I]] hülgas Lateraani sinodil [[649]] monoteletismi ning kuulutas ainsaks ortodoksseks õpetuseks [[düoteletism\|düoteletistliku]] õpetuse Kristuse kahest tahtest ja kahest energiast ([[monoenergism]]i vastu). Keiser [[Konstans II]] laskis hiljem paavsti [[Konstantinoopol]]isse tuua, kõrvaldas ta ametist ning saatis ta pagendusse [[Chersonesos]]ele ([[Krimm]]i). Samasugune saatus sai osaks Maximos Usutunnistajale. See tegi vaidlustele lõpu. Keiser [[Konstantinos IV Pogonatos]] lükkas monoteletismi ametlikult tagasi. [[III Konstantinoopoli kirikukogu]]l (kuues oikumeeniline kirikukogu) mõisteti see õpetus [[680]] [[hereesia]]na hukka ning esitati tänini püsiv õpetus, et Kristuse kummagi loomuse juurde kuulub oma tahe ning inimlik tahe allub jumalikule tahtele. [[Antiookia patriarh]] [[Makarios]] ning surnud Konstantinoopoli patriarh Sergios I ja Rooma paavst Honorius I mõisteti [[ketser]]itena hukka. ▼ ▲~~Keiser~~Kui [[668]] sai keisriks [[Konstantinos IV Pogonatos]], algasid vaidlused taas. Keiser lükkas monoteletismi ametlikult tagasi. Aastal [[680]] toimus Roomas kohalik kirikukogu paavst [[Agatho]] juhtimisel. Agatho järgi on tahe loomuse omadus, nii et kui on kaks loomust, peab olema ka kaks tahet, ent inimlik tahe määrab end alati kooskõlas jumaliku ja kõigeväelise tahtega. [[III Konstantinoopoli kirikukogu]]l (kuues oikumeeniline kirikukogu), mille Konstantinos IV kokku kutsus, mõisteti see õpetus [[680]] [[hereesia]]na hukka ning esitati tänini püsiv õpetus, et Kristuse kummagi loomuse juurde kuulub oma tahe ning inimlik tahe allub jumalikule tahtele. [[Antiookia patriarh]] [[Makarios]] ning surnud Konstantinoopoli patriarh Sergios I ja Rooma paavst Honorius I mõisteti [[ketser]]itena hukka. Ka monofüsiidid ei aktsepteerinud monoteletismi.

Monoteletism: erinevus redaktsioonide vahel