Nikolai Judenitš: erinevus redaktsioonide vahel

[[1917]]. aasta [[oktoobripööre|kommunistliku riigipöörde]] ajal oli ta Moskvas. Sealt sõitis Petrogradi, kus mõningatel andmetel kompas maad ohvitseride põrandaaluse organisatsiooni loomiseks. Kui linnas aktiviseerus punane terror ja tekkis oht saada mobiliseerituks punaarmeesse otsustas Judenitš linnast lahkuda. Kasutades valedokumente lahkus ta novembris [[1917]] Petrogradist ja suundus esialgu Saksamaa poolt okupeeritud [[Pihkva]]sse. Kui Punaarmee vallutas [[1918]]. aasta novembris Pihkva, siis siirdus [[Helsingi]]sse. Helsingis hakkas Judenitš plaanima rünnakut Petrogradile läbi Soome. Kokku sai ta aga arvestada vaid umbes 3000 Soomes paikneva endise tsaariarmee sõjaväelasega, kes nüüd koondusid Judenitši ümber. Nendest pooled olid ohvitserid. Judenitšil seega oli üsna vähe sõjajõude ning seetõttu lootis ta Soome sõjaväe abile. Samal ajal pidid teiste võitjate riikide väed vallutama Bolševikele kuuluvad Baltimere sadamad, et niimoodi aidata kaasa Bolševike võimu kukutamisele. Kuid samas puudusid Helsingis võitjate riikide esindused ning, et saada toetust oma plaanidele teiste sõja võitnud liitlaste poolt läks Judenitš [[Stockholm]]i. Ta kohtus Stockholmis näiteks Inglise saatkonna esindajatega ja tegi ettepaneku, et [[Arhangelsk]]is paiknevad Inglise väed ja Eestis asuv põhjakorpus tuua Soome, et rünnata nende vägedega Petrogradi. Inglastelt sai ta aga vastuse, et Inglased ei soovi rikkuda Soome neutraliteeti. Eitavalt vastasid talle ka teiste riikide esindused. Tagasi Soome jõudis Judenitš [[3. jaanuar]]il [[1919]] ja kaks päeva hiljem [[5. jaanuar]]il [[1919]] kohtus esmakordselt endise Tsaariarmee kindrali [[Carl Gustaf Emil Mannerheim|Emil Mannerheim]]iga. Mannerheim polnud põhimõtteliselt vastu Judenitši plaanile koos Soome vägedega rünnata Petrogradi, kuid nõudis vastutasuks Soome iseseisvuse tunnustamist ning territoriaalseid järeleandmisi [[Karjala]]s ja [[Koola poolsaar]]el. Judenitš oli Mannerheimi nõudmistega nõus, kuid hiljem selgus, et vastu olid Vene emigrantlikud organisatsioonid ja Valgete väegede üldjuht [[Aleksandr Koltšak]]. Sellises olukorras polnud Mannerheim nõus Judenitši pealetungi toetama.

 

 

 

 

[[16. juuli]]l 1919. aastal sai Judenitš Mannerheimilt telegrammi, kus oli ka Soome välisministri allkiri ja telegrammi sisuks oli, et ka Soome valitsus toetab Judenitši võitlust. Seega on kõik tingimused Petrogradi ründamiseks paika pandud, kuid ilmub oluline takistus. [[25. juuli]]l 1919 toimusid Soome presidendivalimised. Enne valimisi oli Mannerheim kindel, et tema võidab need. Kuid valimised võitis professor [[Kaarlo Juho Ståhlberg]]. Kaarlo Juho Ståhlberg oli vastu Soome vägede osalemises pealetungis [[Petrograd]]ile. Sellega oli igasugune lootus rünnakuks kustunud.