Maoorid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: thumb|Maoori lipp thumb|Maoori pealik 1880. aasta paiku '''Maoorid''' on Uus-Meremaa põlisrahvas. Nad räägivad [[polün...
 
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Flag of Maori.svg|thumb|Maoori lipp]]
[[Pilt:TukukinoLindauer.jpg|thumb|Maoori pealik 1880. aasta paiku]]
'''Maoorid''' on [[Uus-Meremaa]] põlisrahvas. Nad räägivad [[polüneesia keeled|polüneesia keelte]] hulka kuuluvat [[maoori keel]]t. Nad saabusid Uus-Meremaale (maoori keeles Aotearoa) Polüneesia idaosast [[12. sajand]]il. [[Maoori mütoloogia]]s on nende algne päritolumaa [[Hawaiki]]. [[18. sajand]]i lõpus tekkis neil tihedam kontakt Uus-Meremaale saabunud eurooplastega. 1830. aastal oli Uus-Meremaal hinnanguliselt 30002000 [[pākehā]]t ehk eurooplasest asunikku. 19[[1840]] sõlmiti [[Waitangi leping]] paljude maoori hõimupealike ja [[Suurbritannia]] vahel, millega maoorid muudeti briti alamateks, kuid säilitasid õiguse oma maale. Lepingu maoorikeelne ja ingliskeelne tekst ei kattunud, seetõttu pole täit üksmeelt, milles tegelikult kokku lepiti. Osa pealikke keeldusid lepingule alla kirjutamast. sajandi1860ndate maoori sõdades olid maoorid sunnitud lõplikult alistuma [[Suurbritannia]]leSuurbritanniale. Maoorid kaotasid oma maa, nad haigestusid eurooplaste toodud haigustesse ja nende arv hakkas kahanema. 1960ndatel toimus maooride rahvuslik ärkamine.
 
2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli maoorisid 565 329, neist 87 % elas [[Põhjasaar]]el.