'''Klibu''' on lapik [[Kivimid|kivi]], mille [[läbimõõt]] on 10...100 [[Millimeeter|mm]].
Klibuvallide[[Klibuvall]]ide sisemaa-poolses kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda mitmesuguseid taimekooslusi[[taimekooslus]]i. Kinnistunud vanadel kliburannikutel[[kliburannik]]utel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi [[samblikud|samblike]] või [[sammaltaimed]]e valitsemisega kooslusi.▼
== Kliburannik ==
Kliburannik esineb tavaliselt [[pankrannik]]ute või [[paerannik]]ute läheduses. Klibu ka [[lubjakiviveeris]] on seal lapik ja suhteliselt vähe kulunud.
Sellised [[Eesti]] kliburannukud on [[Pakri neem]], [[Püssina rannik]] Muhus, [[Ninase pank|Nisase pangal]] Saaremaal.
Seal, kus kliburannikute materjal on pärit pinnakattekihtidest, näiteks [[liustikujõgi|liustikujõgede]] [[kruus]]ast ja [[moreen]]ist, on ka rannavallide koostismaterjaliks kruus ja [[veeris]]tik. Osa kruusaranniku materjali võivad lained tuua ka rannikunõlvalt. Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad meil keskmisest veepiirist kuni 1.5 m kõrguseni.
Kliburannikul on sisemaa suunas täheldatav kuhjatava kivimmaterjali jämedamateralisemaks muutumine. See on tingitud asjaoludest, et rannajoonest kõige kaugemale ja kõrgemale kuhjatakse materjali suurimate tormide ajuveega.
Üldiselt ei ole kliburannikud Eestis eriti ulatuslikult levinud.
== Taimed ==
▲Klibuvallide sisemaa-poolses kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda mitmesuguseid taimekooslusi. Kinnistunud vanadel kliburannikutel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi [[samblikud|samblike]] või [[sammaltaimed]]e valitsemisega kooslusi.
Mõned [[linnud]], näiteks [[pingviin]]id ehitavad oma pesa klibust.▼
== Linnud ==
▲Mõned linnud, näiteks [[pingviin]]id ehitavad oma pesa klibust.
