Boléro: erinevus redaktsioonide vahel

P
 
==Struktuur==
Kogu teos on üles ehitatud muutumatule ''[[ostinato]]''-rütmile, mis kõlab terve teose vältel ja mida mängib üks või mitu [[väike trumm|väikest trummi]]. Rütmi peal korratakse meloodiat, mis koosneb kahest 18-taktilisest [[hispaania]] [[rahvaviis]]ist. Teose huvitavus püsib tänu staatilise rütmitausta ja justkui vabadusse pürgiva meloodia kontrastist tekkivale pingele, erinevate [[tämber|tämbrite]] varieerimisele ja pidevalt kasvavale ''[[crescendo]]le''. Meloodiat esitavad teose vältel ükshaaval erinevad [[puhkpillid]]. Teose keskpaigas hakkavad teised pillid teemat esitavat puhkpilli erinevates helistikes dubleerima. Esimest korda juhtub see, kui metsasarv mängib teemat [[C-duur]]is ja tšelesta dubleerib seda 2 ja 3 [[oktaav]]i kõrgemal ning kaks pikoloflööti vastavalt [[G-duur|G-]] ja [[E-duur]]is.
 
Meloodia [[saade]] muutub teose vältel tihedamaks ja valjemaks kuni lõpuks mängib kogu orkester. Veidi enne lõppu toimub [[modulatsioon]] E-duuri, kuigi kaheksa takti pärast moduleeritakse tagasi C-duuri. Kuus takti enne lõppu tulevad esimest korda sisse [[suur trumm]], [[taldrikud]] ja [[tam-tam]]. Teos lõpeb dissoneeriva [[Des-duur]]-akordi lahenemisega C-duuri.