Redaktsioon: 9. august 2005, kell 08:47 redigeeri Heiki e (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1338 muudatust P lingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. august 2005, kell 09:59 redigeeri eemalda Boy (arutelu \| kaastöö) 5692 muudatust P lingid Uuem muudatus →
1. rida: '''[[avalik õigus\|Avaliku õiguse]]''' ja '''[[eraõigus]]e''' eristamine on üks vanimaid ~~[[õiguslik küsimus\|~~õiguslikke küsimusi]], millel praegu on süstemaatiline ("Kas [[tööõigus]] on era- või avaliku õiguse haru?") ning ka praktiline ("Kas antud vaidlus kuulub tsiviil- või halduskohtu pädevusse?") tähtsus. Üldtuntud on kolm eristamise [[teooria]]t: 1) '''huviteooria''', mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Üldtuntud on Rooma juristi ~~Ulpianuse~~[[Ulpianus]]e (170-228 e.m.a.) tsitaat: ''publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem'' - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib ühiskondlikku korda ja seega puudutab avalikke huvisid ning, vastupidi, üldised huvid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest; 2) '''subordinatsiooniteooria''', mille järgi avalik õigus reguleerib '''subordinatsiooni'''- ehk alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine ([[seadus]], [[haldusakt]]), eraõigusele aga leping. Puuduseks on see, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsioonisuhteid ([[perekonnaõigus\|suhted vanemate ja laste vahel]], [[eestkoste]]) ning vastupidi, teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka koordinatsioonisuhteid ([[haldusleping]]); 11. rida: Üldlevinud on arvamus, et üksikjuhul väärivad tähelepanu kõik eespool nimetatud teooriad ning kõik nende kriteeriumid on rakendatavad. Kasutatakse erinevaid teooriaid ka koos. Praktikas, õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu [[lepingu tühisus\|tühisuse]]. Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. == Allikad ==

Avaliku ja eraõiguse eristamine: erinevus redaktsioonide vahel