Mandriline maakoor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Mandriline maakoor''' ehk '''kontinentaalne maakoor''' on [[Manner|mandrite]] ja [[mandrilava]]de alune [[Maakoor|maakooretüüp]].
 
Maakoor jagatakse mandriliseks ja [[Ookeaniline maakoor|ookeaniliseks maakooreks]]. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline [[settelava]]dele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor [[mäestik]]e ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor [[Mandriline riftivöönd|mandriliste riftivööndite]], [[Kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Ookeanilise maakoore paksus on palju väiksem, keskmiselt 5...7 km. Mandrilise maakoore [[tihedus]] on keskmiselt 2,7...2,8 g/cm³. [[Pikilaine]]te keskmine levikukiirus on 6,5 km/s.
 
Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist – [[Lasum|lasuvast]] [[Setend|settelisest]] [[Pealiskord|pealiskorrast]] ja [[Lamam|lamavast]] [[Kristalne kivim|kristalsest]] [[Aluskord|aluskorrast]], mille all omakorda on [[gabro]]idse koostisega kivimkiht, mida vahest [[Basaldikiht|basaldikihiks]] nimetatakse, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilist kivimit]] [[basalt]]i ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest [[moondekivim]]eist (peamiselt [[gneiss]], [[migmatiit]] ja [[amfiboliit]]), mida lõikavad rohked [[plutoon]]id.
7. rida:
Erinevalt ookeanilisest maakoorest, mille vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat, on mandriline maakoor väga vana. Vanus võib ulatuda isegi kuni nelja miljardi aastani. Mandriline maakoor on kergem st. tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel, mis takistab tema [[vahevöö]]sse tagasi [[Subduktsioon|sukeldumist]]. Seetõttu on mandrilise maakoore osatähtsus läbi [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus aga langenud. Sellele vaatamata moodustab mandriline maakoor vaid 40% kogu maakoorest. Et mandrilise maakoore koostises on võrreldes ookeanilise maakoorega rohkem [[kvarts]]i, allub ta paremini [[Plastilisus|plastilistele]] deformatsioonidele.
 
Mandriline maakoor jaotatakse [[Geotektoonika|tektooniliselt]] aktiivseks ning atektooniliseks. Tektooniliselt aktiivset mandrilise maakoore osa nimetatakse orogeenseks vööndiks, aseismilist ehk tektooniliselt stabiilset osa aga kraatoniks[[kraaton]]iks.
 
==Vaata ka==