Karl VIII: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
7. rida:
Karl sündis riiginõunik [[Knud Tordsson Bonde]] ja Margareta Karlsdotteri, Tofta isanda [[Karl Ulvsson]]i tütre peres. Tema isa usuti põlvnevat kuningas [[Erik IX]] nooremast vennast, ema esivanemateks olid aga [[1220]]. aastal [[Lihula lahing]]us langenud [[jarl]] [[Karl Kurt]], [[Taani kuningas]] [[Knud IV]] ja [[Folkungid]].
Karl sai [[1434]]. aastal Rootsi Riiginõukogu (''riksråd''i) liikmeks ja juba sama aasta oktoobris ka [[Rootsi riigimarssal]]iks (''riksmarsk''). Samal ajal oli Rootsis puhkenud vastuhakk [[Kalmari unioon]]i valitsejale [[Erik Pommerist|Pommeri Erikule]] (Rootsis Erik XIII) ning pärast ülestõusu alustanud riigiregendi (''rikshövtman'') [[Engelbrekt Engelbrektsson]]i tapmist [[1436]]. aasta mais sai Karlist uus regent, [[1438]]. aastal valiti ta selleks ka ametlikult. [[1440]]. aastal aga sai uueks unioonikuningaks [[Christoffer Baierist]], keda tunnustasid ka rootslased. Nii pidi Karl regendiametist tagasi astuma, kuid löödi rüütliks ja ta sai Rootsi peakohtunikuks. Sellest ametist loobus ta aga juba [[1441]]. aastal, naastes riigimarssali ametisse. Samas määrati ta ka [[Viiburi]] piirkonna peameheks. Esialgu omas ta võimu ka [[Turu]] piirkonna ehk terve Lõuna-[[Soome
[[1448]]. aastal, kui unioonikuningas Christoffer suri, valiti Karl Rootsi kuningaks. Ta püüdis seejärel ise saada unioonikuningaks, [[1449]]. aastal valitigi ta Norra kuningaks, kuid taanlased olid valinud oma monarhiks [[Christian I]], kes [[1450]]. aastal ka Norra trooni üle võttis. Seejärel puhkes Karli ja Christiani vahel sõda, mille purustused tekitasid Rotosis peagi tugeva siseopositsiooni, mida juhtisid [[Oxenstiernad]] ja [[Vasad]]. [[1457]]. aastal suutsidki peapiiskop [[Jöns Bengtsson]] Oxenstierna ja [[Erik Axelsson Tott]] Karli kukutada, uueks kuningaks valiti aga Christian. Karl läks eksiili [[Danzig]]isse.
| |||