Vasad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
[[Pilt:Gustav Vasa.jpg|thumb|right|Vasade dünastia rajaja [[Gustav I Vasa]]]]
[[Pilt:Gustav2adolf.jpg|thumb|right|[[Gustav II Adolf]]]]
*[[Gustav I Vasa|Gustav]] I Eriksson Vasa]] [[1523]]–[[1560]]
*[[Erik XIV]] [[1560]]–[[1568]]
*[[Johan III]] [[1568]]–[[1592]]
*[[Zygmunt III|Sigismund]] [[1592]]–[[1599]]
*[[Karl IX]] [[1599]]–[[1611]]
*[[Gustav II Adolf|Gustaf II Adolf]] [[1611]]–[[1632]]
*[[Kristiina]] [[1632]]–[[1654]]
 
Vasade valitsusaega on Rootsis üldiselt peetud äärmiselt edukaks. Esimene Vasa, Gustav I, kukutas viimase Kalmari uniooni valitseja [[Christian II]] ning seadis sisse päriliku kuningavõimu. Ta teostas ka [[reformatsioon]]i, riigistades enamiku kirikumaid. Samas suutis ta Taaniga rahu hoida ja riigi majandust oluliselt turgutada. Tema poeg [[Erik XIV]] paistis silma võimeka riigimehe ja sõjandusteoreetikuna, kes algatas [[Eestimaa]] omandamisega [[1561]]. aastal ka Rootsi riigi laienemise. Kuid tema abstabiilse valitsemisstiili ja vaimuhaiguse tõttu kukutati ta [[1568]]. aastal ja uueks kuningaks sai tema noorem vend Johan III, endine Soome hertsog. Ta laveeris katoliiklaste ja protestantide vahel ja saavutas sellega liidu Poolaga. Ta abieullus ka [[Jagelloonid]}]e dünastiasse kuuluva [[Katarina Jagellonica]]ga, kes oli Poola kuninga [[Zygmunt II]] õde. Nende poeg [[Zygmunt III|Zygmunt]] valiti hiljem Poola kuningaks, seega sai alguse Vasade (''Waza''de) võim Poolas. Johani surma järel sai Sigismundist ka Rootsi kuningas, kuid ta läks katoliikliku usutunnistuse tõttu tülli oma onu, Södermanlandi hertsogi Karliga, kes ta [[1599]]. aastal kukutas ja [[Karl IX]] nime all ise Rootsi kuningaks sai. Nii jagunes Vasade dünastia vanemaks liiniks, mis valitses Poolas, ja nooremaks Rootsis. Nende vahel puhkesid usuliste ja dünastiliste erimeelsuste tõttu ägedad sõjad, mis kestsid kuni [[1629]]. aastani.
Aastal [[1654]] loobus Gustav II Adolfi tütar Kristiina, kes [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] oli protestantide poolel, troonist, pöördus [[katoliiklus|katoliku usku]], lahkus riigist ja suri [[1689]] lastetuna. Troon läks tema nõole [[Karl X Gustav]]ile [[Pfalzi dünastia]]st ([[Pfalz]]-[[Zweibrücken]]-Birkenfeld), [[Wittelsbach]]ide nooremast harust, kes olid Vasa dünastia järeltulijad naisliinis.
 
[[1611]]. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, keda on peetud üheks kõigi aegade silmapaistvamaks Rootsi monarhiks. Ta suutis sõdades võita nii venelasi, poolakaid kui ka sakslasi, muutes Rootsi tõeliseks suurriigiks. Ta kirjutas alla ka [[Tartu Ülikool]]i rajamise ürikule. [[1632]]. aastal langes ta aga 38-aastasena [[Lützeni lahing]]us. Gustav Adolfi järel sai Rootsi kuningannaks tema alaealine tütar Kristiina, kelle ajal jätkas riigikantsler [[Axel Oxenstierna]] tegelikult Gustavi-aegset poliitikat. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] jätkati sõdimist protestantide poolel ning [[1648]]. aastal saadi [[Vestfaali rahu]]ga endale Saksamaal Ees-Pommeri ja Bremen. Selleks ajaks oli Kristiina juba iseseivalt valitsema asunud. Ta paistis silma suure harituse, metseenluse ja katoliikluselembusega. Samas haarasid tema ajal suure osa riigimaadest enda kätte suuraadlikud ning riigi majanduslik olukord halvenes.
Vasade järeltulijad naisliinis (algul Pfalzi [[Wittelsbachid]], hiljem [[Holstein-Gottorpi dünastia]]) valitsesid Rootsis [[1818]]. aastani. Viimane valitsejanna, kes nimetas end Vasa printsessiks, oli Saksimaa kuninganna Carola ([[1833]]-[[1907]]), Saksimaa kuninga Alberti abikaasa ning aastal [[1809]] troonist ilma jäänud [[Gustav IV Adolf]]i lapselaps. Ent ka praegustel Rootsi monarhidel Bernadotte'i dünastiast on tilgake Vasade verd, mille nad on pärinud naisliinis [[Gustav IV Adolf]]ist põlvnenud Viktorialt, kes oli sündinud Badeni printsessina ning oli [[Gustav V]] abikaasa ja praeguse kuninga [[Karl XVI]] vanavanaema.
 
Aastal [[1654]] loobus Gustav II Adolfi tütar Kristiina, kes [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] oli protestantide poolel, troonist, pöördus [[katoliiklus|katoliku usku]], lahkus riigist ja suri [[1689]] lastetuna. Troon läks tema nõole [[Karl X Gustav]]ile [[Pfalzi dünastia]]st ([[Pfalz]]-[[Zweibrücken]]-Birkenfeld), [[Wittelsbach]]ide nooremast harust, kes olid Vasa dünastia järeltulijad naisliinis.
 
Vasade järeltulijad naisliinis (algul Pfalzi [[Wittelsbachid]], hiljem [[Holstein-Gottorpi dünastia]]) valitsesid Rootsis [[1818]]. aastani. Viimane valitsejanna, kes nimetas end Vasa printsessiks, oli Saksimaa kuninganna Carola ([[1833]]-[[1907]]), Saksimaa kuninga Alberti abikaasa ning aastal [[1809]] troonist ilma jäänud [[Gustav IV Adolf]]i lapselaps. Ent ka praegustel Rootsi monarhidel Bernadotte'i dünastiast on tilgake Vasade verd, mille nad on pärinud naisliinis [[Gustav IV Adolf]]ist põlvnenud Viktorialt, kes oli sündinud Badeni printsessina ning oli [[Gustav V]] abikaasa ja praeguse kuninga [[Karl XVI]] vanavanaema.
 
==Vasa dünastiast [[Poola]] kuningad==
*[[Zygmunt III]] Waza [[1587]]-[[1632]]