Esmaseid refraktsioonivigasid on kolme tüüpi: müoopia ehk lühinägelikkus, [[kaugnägelikkus|hüperoopia]] ja [[astigmatism]]. '''Müoopia''' ehk lühinägevusega inimestel on kaugelasuvaid objekte raskem selgena näha kui lähedalasuvaid objekte. Selle põhjuseks on see, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ning valguskiired koonduvad mitte õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette.▼
Lühinägelikkus ei ole silmahaigus, nagu tihti arvatakse. Lühinägelikkus on lihtsalt inimese silma omapära. Et lühinägelikkuse tekkepõhjustest aru saada, tuleb kõigepealt mõista, kuidas töötab [[silm]]. Nimelt toimib silm paljuski samamoodi nagu fotoaparaadi lääts, mis koondab sisenevaid valguskiiri, et filmile kujutis luua. [[Sarvkest]] on osa silmast, mis aitab valguskiiri koondada, nii et võrkkestal (silma tagaseinal) tekiks terav ning fokusseeritud kujutis. Valguse murdumist ja koondamist nimetatakse refraktsiooniks.
Normaalse nägemise puhul peaks valgus silmas murduma täpselt nii, et see koonduks silmavõrkkestale õigesse punkti. Sarvkesta ja silma kuju aga ei ole paljudel inimestel täiuslikud ja võrkkestale tekkiv kujutis on fookusest väljas (hägune) või moonutatud. Neid silma fookustamisvõime puuduseid nimetatakse refraktsioonivigadeks.
▲Esmaseid refraktsioonivigasid on kolme tüüpi: müoopia ehk lühinägelikkus, [[kaugnägelikkus|hüperoopia]] ja [[astigmatism]]. Müoopia ehk lühinägevusega inimestel on kaugelasuvaid objekte raskem selgena näha kui lähedalasuvaid objekte. Selle põhjuseks on see, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ning valguskiired koonduvad mitte õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette.
Lühinägevuse korrigeerimiseks tarvitatakse prille või kontaktläätsi, kolmandaks võimaluseks on [[refraktsioonikirurgia]].