Lühinägevus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Lühinägelikkus ei ole silmahaigus, nagu tihti arvatakse. Lühinägelikkus on lihtsalt inimese silma omapära. Et lühinägelikkuse tekkepõhjustest aru saada, tuleb kõigepealt mõista, kuidas töötab [[
▲[[Silm]] töötab paljuski samamoodi nagu fotoaparaadi lääts, mis koondab sisenevaid valguskiiri, et filmile kujutis luua. [[Sarvkest]] on osa silmast, mis aitab valguskiiri koondada, nii et võrkkestal (silma tagaseinal) tekiks terav ning fokusseeritud kujutis. Valguse murdumist ja koondamist nimetatakse refraktsiooniks.
Normaalse nägemise puhul peaks valgus silmas murduma täpselt nii, et see koonduks silmavõrkkestale õigesse punkti. Sarvkesta ja silma kuju aga ei ole paljudel inimestel täiuslikud ja võrkkestale tekkiv kujutis on fookusest väljas (hägune) või moonutatud. Neid silma fookustamisvõime puuduseid nimetatakse refraktsioonivigadeks.
Esmaseid refraktsioonivigasid on kolme tüüpi: müoopia ehk lühinägelikkus, [[kaugnägelikkus|hüperoopia]] ja [[astigmatism]]. Müoopia ehk
Lühinägevuse korrigeerimiseks tarvitatakse prille või kontaktläätsi, kolmandaks võimaluseks on [[refraktsioonikirurgia]].
|