Armin Tuulse: erinevus redaktsioonide vahel

'''Armin Tuulse''' (aastani 1929 '''Neumann''') (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1907]].a [[Sänna]]s [[Tsooru mõis]]as [[Valgamaa]]l; surnud [[1977]].a [[Stockholm]]is) oli kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel [[1942]]-[[1944]].

 

 

1936-39 aastail täiendas ta ülikooli stipendiaadina end kodu- ja välismaal (mh Königsbergis K. H. Klaseni ja W. Worringeri juures, Stockholmi ülikoolis J. Roosvali juhendusel ning Hollandi, Belgias, Prantsusmaal ja Itaalias). Keskaja kunst ja eriti kindlusarhitektuur kujunes A. Tuulse kitsamaks erialaks kunstiajaloos - järgemööda ilmus mitu põhjalikku uurimust , mille kokkuvõtteks ja krooniks oli 1942.a avaldatud doktoritöö . Sellele eelnesid ulatuslikud uurimistööd arhitektuuriobjektidel Piritas, Tallinnas, Riias ja mujal. Õpetaja [[Sten Karling]] innustas kõiki oma õpilasi kirjutama kaasaja kunstist ja ka A. Tuulse puhul langes see üleskutse viljakasse pinnasesse. Ta kirjutas näitusearvustusi (pms 1930ndate lõpus), kunstiraamatute retsensioone ja lahkas kunsti päevaprobleeme. Paljud neist on püsivama väärtusega .