Ökofüsioloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Ökofüsioloogia keskseks valdkonnaks on organismide [[adaptatsioon]]ide uurimine.
Taimede ökofüsioloogia rajajate hulka kuulub [[Ernst Stahl]] (1848–1919).
Loomade ökofüsioloogia rajajate hulka kuulub [[George A. Bartholomew]] (1919-2006). Meresergrootute ökofüsioloogilise uurimisega tegeles aga juba ka [[Jakob von Uexküll]] (1864–1944).
==Ökofüsioloogia Eestis==
Taimede ökofüsioloogia vallas uuris taimepigmentide ökoloogilist funktsiooni [[Teodor Lippmaa]]. 1970.–1980. aastail moodustus ökofüsioloogiline uurimisgrupp Zooloogia ja Botaanika Instituudis, kus puude ökofüsioloogiaga tegelesid [[Andres Koppel]], [[Olevi Kull]] jt. 1984. moodustati samas ökofüsioloogia labor (juhataja [[Kalevi Kull]]). Aastail 1992–1997 oli Tartu Ülikoolis ökofüsioloogia professuur (prof. Kalevi Kull).
Loomade ökofüsioloogia alal rajas [[Jüri Keskpaik]] lindude ökofüsioloogia uurimislabori [[Puhtu bioloogiajaam]]as. Lindude ökofüsioloogiaga on hiljem tegelenud ka [[Peeter Hõrak]]. Putukate ökofüsioloogiaga on tegelenud [[Aare Kuusik]], [[Anne Luik]] ja [[Alo Vanatoa]] Zooloogia ja Botaanika Instituudis ning hiljem [[Maaülikool]]is.
[[Kategooria:Bioloogia]]
| |||