Maria Montessori: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
Samal 1896. aastal valiti Maria Montessori Itaalia naisliikumise esindajaks Berliinis toimuvale [[feminism|feministide]] kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest.
 
Pärast ülikooli lõpetamist alustas tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta õpetas vaimupuudega lapsi ning tema edu oli märgatav. Maria Montessori avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja, et tuleks muuta kogu õpetamissüsteemi. Osaledes Torino kongressil 1899, taotleski ta õpingute inimlikumaks muutmist ja kaitses puuetega lapsi, nõudes, et nende haridus peab olemaoleks teistega võrdsel tasemel.
Aastatel 1899–1901 juhatas Maria Montessori teaduslikele alustele toetuvat nõrgamõistuslike laste kooli. Kooli raames valmistas ta ette õpetajaid tööks vaimupuudega lastega. Umbes samal ajal alsutas ta ka õpinguid Rooma ülikooli filosoofia- ja psühholoogiateaduskonnas. Nüüd hakkas Maria uurima erinevate teadlaste töid puuetega lastest ja närvihaigetest lastest. Põhjalikult tutvus ta [[Jean Itard]]i ja [[Edouard Seguin]]i töödega.