Maria Montessori: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
Aastal [[1892]]. võeti ta vastu [[Rooma ülikool]]i meditsiiniteaduskonda. [[1896]]. aastal kaitses Maria Montessori doktoritöö teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli kirurgina. Hiljem täiendas ta end ka pedagoogika alal.
 
Samal 1896. aastal valiti Maria Montessori Itaalia naisliikumise esindajaks Berliinis toimuvale [[feminism|feministide]] kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest.
 
Pärast ülikooli lõpetamist alustas tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta õpetas vaimupuudega lapsi ning tema edu oli märgatav. Maria Montessori avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja, et tuleks muuta kogu õpetamissüsteemi. Osaledes Torino kongressil 1899 taotleski ta õpingute inimlikumaks muutmist ja kaitses puuetega lapsi, nõudes, et nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel.
21. rida:
1906. aastal alustas ta Rooma ülikooli loengute sarja õpetajatele, kuhu olid oodatud mõlemast soost üliõpilased. Huvi loengute vastu oli väga suur ning just neid peeti tema eluajal tema töö väärtuslikumaks osaks. Loengute kõrval töötas Maria Montessori Rooma haiglates ja kliinikutes, praktiseerides ka arstina.
 
Aastal[[6. jaanuar]]il [[1907]] avas taMaria Montessori Rooma San Lorenzo linnaosas Itaaliaslaste lastemajamaja ''Casa dei Bambini''.
 
[[1924]]. aastal kohtus ta [[Benito Mussolini]]ga, kes pärast kõnelusi hakkas Itaalia koolides propageerima Montessori meetodit. Hiljem tekkisid tal Mussoliniga lahkhelid ning Montessori meetod koolides mõneks ajaks kaotati.