Olav Tryggvason: erinevus redaktsioonide vahel

▲Olaf oli [[Tryggve Olafsson]]i poeg. Tema lapsepõlvest pajatab saaga, et ta viidi orjana [[Eesti]]sse. Enamik teavet tema elust on pärinebki saagadest. Ta on tuntud kui [[kristlus]]e edendaja Norras, olles ilmselt selle esimene kristlik kuningas. [[997]]. aastal asutas ta ka [[Trondheim]]i linna.

▲Olaf sündis millalgi 963. aasta paiku, kui ta isa Tryggve, esimese Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] pojapoeg, tapeti. Mõnedes allikates on ta sünnidaatumiks pakutud aga ka hilisemaid aastaid, mistõttu seatakse kahtluse alla tema põlvnemine Harald Kaunisjuuksest. [[Snorri Sturluson]] peab oma saagas siiski Olafit Tryggve pojaks. Pärast Tryggve tapmist olevat Olaf ja ta ema Astrid põgenenud [[Rootsi]] ja sealt edasi Gardarikesse ehk [[Kiievi suurvürstiriik]]i, kus valitses kuningas Valdemar (suurvürst [[Vladimir Püha]]), kelle teenistuses oli Astridi vend Sigurd.

▲Astrid plaanis sõita laevaga Holmgardi ([[Novgorod]]i), kuid tee peal olevat nende laeva vallutanud Eesti piraadid, kes orjastasid laevalolijad. Toona kolmeaastane Olaf lahutati oma emast ja anti koos oma kasuisa Thorolfi ja tolle poja Thorkilliga Klerkoni-nimelisele mehele, kes Thorolfi tapnud. Hiljem müünud ta Olafi edasi Klerki-nimelisele mehele, kes vahetanud ta hea riide vastu mehega nimega Reas. Reas kohelnud Olafit küllaltki hästi ja tema juures elanud ta kuus järgnevat aastat. Siis saabunud Eestisse Valdemari nimel makse koguma tema onu Sigurd ja märganud silmapaistvalt ilusat poissi, kes osutus tema õepojaks. Sigurd ostis Olafi TRease käest ära ja viis ta Holmgardi. Seal tapnud Olaf oma orjastaja Klerkoni ja pääses rahva omakohtu käest vaid vereraha maksmisega. Olafi saaga selle osa kohta on oletatud, et kui ta ka tõepoolest Läänemere idakala hõimude kätte vangi langis, siis tõenäolisemalt olid need kuralased, sest saagas olevad orjastajate nimed on pigem balti kui soomeugri omad. Pealegi on teada, et mõned Väina-äärsed balti hõimud olid küllaltki pikka aega Kiievi riigi maksusõltlased, samas kui Eesti ala kohta seda kuni [[1030]]. aastani midagi teada ei ole.

▲Holmgardis oli Olaf väga populaarne ja Valdemar hakkas kartma, et too võib Niovgorodi enda kätte haarata. Seetõttu kohtles ta Olafit üha halvemini. Seetõttu otsustas Olaf lahkuda ja läks Läänemerele seiklema. Mõnda aega olevat ta elanud ühes vendi vürstiriigis, kuid teated selle kohta on küllaltki segased. Seal olevat ta abiellunud kohaliku vürsti tütrega, kes aga peagi surnud. Võimalik, et kogu see osa tema elust on väljamõeldis. Samuti on teateid Olafi rüüsteretkedest peamiselt Põhjamere äärde, samuti Inglismaale. Lõpuks olevat ta aga ühe eraku poolt ristitud ja kristlasena lõpetanud ta ka oma viikingiretked.

▲[[988]]. aastal abiellus Olaf norra päritolu [[Dublini kuningas|Dublini kuninga]] tütre Gydaga. Järgnevatel aastatel elas ta [[Iirimaa]]l. Samal ajal kasvas Norras rahulolematus sealse valitseja [[Haakon Sigurdsson]]iga ja [[995]]. aastal kukutati too. Trooni pakuti Olafile, kes sellega ka nõustus. Seejärel asus ta maad enda kontrollile allutama, nõudes tähtsamatelt pealikelt muuhulgas ka enda ristimist. See tekitas palju rahulolematust, kuid Olaf surus kõikjal mässud julmalt maha. Need, kes ei nõustunud ristiusku vastu võtma, piinati ja tapeti. [[997]]. aastaks oli Olaf end Norra troonil kindlustanud ning hakkas otsima võimalusi laiendada oma võimu ka ülejäänud Skandinaavia üle. Kuid aastal [[1000]] said tema väed [[Swoldi lahing]]us taanlastelt, rootslastelt ja vendidelt lüüa ja Olaf ilmselt hukkus. Seejärel pöördus enamik norrakaist tagasi paganlusse. Olafi kohta oli aga kuulujutte, et ta jäi ellu ja olevat elanud tagasitõmbunult vähemalt kuni aastani [[1046]].