Domeen (bioloogia): erinevus redaktsioonide vahel

Uurides prokarüootsete organismide [[rRNA]] [[ribosoomi subühikud|16s subühikuid]], näitas Woese, et osa prokarüoote on teistest silmnähtavalt erinevad ning paljude tunnuste alusel [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] isegi lähedasemad eukarüootidele. Nende andmete põhjal postuleeris ta, et [[eukarüoodid]] ja [[arhed]] pärinevad ühisest eellasest ja [[bakterid]] on [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] varem lahknenud, mistõttu [[prokarüoodid|prokarüootide]] rühm pole [[monofüleetiline rühm|monofüleetiline]] võrreldes [[eukarüoodid|eukarüootidega]]. Hilisemad uuringud kinnitasid seda arvamust (näiteks [[arhed|arhede]] ja [[eukarüoodid|eukarüootide]] [[rakumembraan|rakumembraani]] biokeemiline koostis ja [[vibur|viburi]] ehitus on sarnasem kui bakteritel ja arhedel). Bakterite ja arhede vahelisi erinevusi on veel - DNA replikatsiooni- ja transkriptsioonimehanismid arhedel ja bakteritel on erinevad, näiteks koosneb bakterite [[RNA -polümeraas]] vaid 4 subühikust, samal ajal kui arhedel koosneb [[RNA -polümeraas]] 16 subühikust, mis on tunduvalt sarnasem eukarüootidele. Lisaks esineb [[arhed|arhedel]] [[DNA]] pakkevalke - [[histoonid|histoone]], mida seni oli omaseks peetud vaid [[eukarüoodid|eukarüootidele]]. Sellest tulenevalt tehti ettepanek võtta kasutusele [[riik (bioloogia)|riigist]] kõrgem takson ning jaotada elusloodus kolmeks domeeniks. Selline klassifikatsioon võeti kiiresti omaks ja on praegu valdav.