Tartu Täiskasvanute Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

 

Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi arengutee algas õhtukursustest 1914. aastal. Esimesed andmed noorte harimisest töö kõrvalt on pärit just 1914. aastast, kui kohalik [[Kutseharidusselts]] avas õhtukursused, kus õpetati mitmesuguseid kutseaineid. Nende kursuste jätkuks oli 1917. aastal avatud üldhariduslik [[õhtukool]], milles töötas kolm [[algkool]]iklassi. [[Haridusselts]]i nime all tegutsev endine Kutseharidusselts otsustas oma eestseisuse koosolekul 18. novembril 1918. aastal avada [[Õhtukeskkool]]i. Kooli asus juhtima seltsi juhatuse energiline esimees [[Heinrich Veski]]. Õppetöö algas 25. novembril 1918. aastal 53 õpilasega [[Kaubanduskool]]i ruumes. 1920. aasta oktoobrikuus registreeris Haridusministeerium [[Tartu Haridusselts]]i Õhtu Erareaalgümnaasiumi kui ametliku kooli. 1922. aastal asus kooli juhtima 35 aastane [[matemaatika]]pedagoog [[Juhan Sütt]]. Juba 1. augustil 1924. aastal arvati kool vabariigi valitsuse otsusega avalike keskkoolide võrku nimega [[Tartu Linna Õhtune Ühisgümnaasium]]. Avaliku koolina püsis Õhtune Ühisgümnaasium 10 aastat kuni uue keskkooli reformini 1934. aastal. Uuest koolivõrgust jäeti kool sügisel hoopis välja. Tänu direktor Juhan Sütile õnnestus siiski mõni nädal pärast kooli algust registreerida [[erakool]] nimega [[Tartu Linna Õhtune Erakeskkool]]. Kui 1937. aastal korraldati ümber kogu koolivõrk, jätkati Tartu Linnavalitsuse toel uuesti avaliku koolina nimega [[Tartu Kolledž]]. [[1939]]. aasta jaanuaris kaotati Tartus ära gümnaasiumite erinimetused ning asendati numbritega. Nii sai kolledžist Tartu V Keskkool.

Kool on läbinud aegade proovi ning tõestanud igal ajalooperioodil oma vajalikkust. Muutunud on õppetöö organisatsioon: õppeajaks ei ole juba 80-ndatest enam üksi õhtune aeg, töötatakse põhiliselt päevasel ajal. Õpilaste arv koolis on tõusuteel, mistõttu kooliruumid [[Veeriku tänav]]al on jäänud kitsaks.

Alates 2003. aastast on kooli õpilasteks ka õppida soovivad [[Tartu Vangla]] kinnipeetavad.