Võldas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P värvus + perekonna link |
Resümee puudub |
||
11. rida:
| ordo = [[Meripuugilised]] ''Scorpaeniformes''
| familia = [[Võldaslased]] ''Cottidae''
| genus =
}}
'''Võldas
Võldase keha on [[soomus]]teta. Kehal asub kaks [[seljauim|seljauime]], mis peaaegu on ühinenud. Lõpuskaanest turritab välja üksik oga. Seljapool on pruunikas, kõhupool heledam. Pikkus umbes 15 cm.
23. rida ⟶ 21. rida:
Võldast leidub mitmes [[Mandri-Eesti]] veekogus, kuulub [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]].
Võldas on oma erilise välimuse tõttu vanarahva seas ammu tuntud erinevate nimede all: kivitrull; merihärja poeg ([[Kihnu]], [[Nõva]]); merihärg ([[Valgejõgi]] ja [[Loobu]]); härjapea, härjapää (Loode-Eesti, [[Halliste]], [[Võrtsjärv]]); rontipea ([[Toila]]); tölluspea ([[Pirita]]); härjapäts ([[Avijõgi]], [[Saadjärv]]); luts, lodi, lutsupoeg (Kagu- ja Lõuna- Eesti, Valgejõgi); lodjakala, lodjapäts ([[Piusa]]); purlak; kont; kondakala; koerakala; emakkala; kivirull; järvekurat jne.
Eestis elab näiteks ta [[Prandi looduskaitseala]]l, kus on tema elupaiga kaitsevöönd. Mandri-Eestis on leitud võldast 77 jões ja ojakeses, samuti järvede kaldavetes ([[Võrtsjärv]], [[Saadjärv]], [[Tamula]]). Leitud on teda ka Saaremaalt [[Karujärv]]est ning Oesaare lahest, arvukamalt Väinamere madalamates kohtadest ning ka Matsalu lahest. Võldas tahab puhast, jahedat ja hapnikurikast vett.
==Vaata ka==
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]
* [[Harilik võldas]]
* [[Meripühvel]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]
| |||