Porkuni lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kal (arutelu | kaastöö)
57. rida:
 
==Piiramisrõngasse jäänute saatus==
Kõigele vaatamata kestis lahing vahelduva eduga pool päeva ja lõpuks hakkas olukord punaste poolel üsna täbaraks muutuma. Siis hakkati seal eesti keeles karjuma: "Ärge laske , me oleme ka eestlased, mobiliseeritud." Selle peale lahing lõpetati ja punane pool hakkas vangiandmist nõudma, häbenemata ka valeinformatsiooni levitada. Paljud otsustasid end vangi anda, kuid enamus kadus ümberkaudsetesse metsadesse. Ebameeldivaks üllatuseks vangiandjatele oli Eesti korpuse meeste agarus vangide taskute tühjendamisel. Vangide rivistamine toimus juba õhtuhämaruses. Vange tooitoodi siia kokku Roelast alates. Ühe kolonni rivi ees jooksid edasi-tagasi kaks vene mundris naist ja karjusid eesti keeles, et kõik vangid tuleb maha lasta. Ka Loksa vene komandant, [[leitnant]] [[Jaan Piik]], kes rääkis eesti keelt, lubas kõik põllurammuks teha. Rodu mehi ongi maha lasknud kili-kilid. Ühe talu keldris lasti maha neli Eesti poissi, Loksa Sauevälja teest umbes 100 meetrit Porkuni poole, kruusaaugu kohal põllul, lasti maha 9 meest (iga kümnes mees rivis). Samuti lasti eestlasi maha kruusaaugus, kuid pole teada arvu kuna, sest laibad maeti kiiresti maha. Kahel viimasel juhul olid mahalaskjateks Eesti korpuse mehed. <ref name="Hein">[[Reino Hein]] "Hando Ruus kunstnik ja ohvitser" [[Tartu]] [[Greif]] [[2000]]</ref>
 
Õhtustele ja öistele mahalaskmistele annavad kinnitust ka kohalikud elanikud. Neile tundus imelik, et peale lahingu lõppemist saabunud vaikuse järgi hakati uuesti paugutama, mis vaheaegadega kestis kogu öö. Kahtlusi suurendas veel saksa vormis laipade nägemine kohtades, kus lahingut ei olnuud. Saksa vormis langenuid ei lubatud matta enne nädala möödumist. <ref name="Hein">[[Reino Hein]] "Hando Ruus kunstnik ja ohvitser" [[Tartu]] [[Greif]] [[2000]]