Paul von Steinen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Paul von Steinen''' (
Tema vanemad olid Roprecht von Steinen ja Katharina von Plettenberg. Tema suguvõsa kuulus väikeaadli hulka ja pärines [[Kurköln]]ist (Kölni
Steinen astus [[1494]]. aastal ordusse. Ordusse astudes pidi ta eeskirjade järgi olema vähemalt 14-aastane, seega on ta sünniaasta tõenäoliselt enne 1480. aastat. Täpset põhjust, miks Paul Liivi ordusse astus, pole teada, kuid see võis olla seotud usuliste ning majanduslike motiividega: [[Vestfaal]]is oli tavaline saata just väike- ja keskaadlike nooremad pojad Liivi ordu ridadesse. Vestfaali ordukonvendis oli isegi reegel, mis kohustas seal ordusse astunut Liivimaale minema, et ta kohalikele koormaks ei jääks. Lisaks on võimalik, et Steineni ordusse astumine oli seotud ka tema emapoolse sugulase [[Wolter von Plettenberg]]i samaaegse [[Liivi ordu maameister|ordumeistriks]] saamisega. Sellel oli enam kui tõenäoliselt tihe seos ka tema ordusisese karjääriga, sest Plettenbergi ajast on teada mitmeid tema sugulasi nii ordusisestel kohtadel kui ka orduvasallidena: tema [[Wolter von Plettenberg noorem|samanimeline vend]] tõusis lõpuks koguni [[Viljandi komtuur]]iks, tähtsuselt kolmandaks meheks Liivi ordus.
[[1507]]. aastal oli Steinen [[Riia]]s kumpaniks ehk linnuseülema, antud juhul [[linnusekomtuur]]i adjutandiks. Steinen tegutses sel kohal ilmselt küllaltki edukalt, sest [[1508]]. aastal määrati ta Liivi ordu ristisõjaindulgentside alamkomissariks ja käis samal aastal koos [[Cesis|Võnnu]] kirikhärra [[Hermann Ronnenberg]]iga [[Meißen]]is Liivimaa toetuseks korjatud indulgentside järel. [[1511]]. aastal sai tast aga ise Riia linnusekomtuur (''Hauskomtur''). See amet oli küllaltki oluline, kuna ta allus otseselt ordumeistrile ning oli sisuliselt [[Riia komtuur]]i kohuste täitjaks, erinevalt teistest linnusekomtuuridest, kes olid vaid linnusepealikud ja komtuuri abilised.
[[1512]]. aastal sai Steinenist [[Rakvere foogt]]iks ning sel positsioonil oli ta järgmised 11 aastat. See positsioon oli Tallinna komtuuri ja Narva foogti kõrval mõjukamaid ja foogtidel olid tihedad suhted ka Tallinnaga. Ka Steineni puhul on teada mitmeid külaskäike Tallinnasse. [[1513]]. aastal käis ta seal ordumeister Plettenbergi kaaskonna liikmena, [[1518]]. aastal juhtis aga ise ordudelegatsiooni, mis peale tema koosnes veel ordumeistri kirjutajast ja ühest orsduvasallist. [[1521]]. aastal käis ta seal aga ühte toonast kõige olulisemat küsimust, Tallinna ja Põhja-Eesti uue truudusevande projekti arutamas koos ordukirjutaja ja toonase Tallinna komtuuri [[Simon von Rietberg]]iga. Truudusevande muutmine oli tihedalt seotud Eestimaa minekuga Liivi ordumeistri täieliku ülemvõimu alla, mis teostus just Steineni Tallinna komtuuriks oleku ajal 1525. aasta jaanuaris.
Steineni tegevusest foogtina pole kuigi palju andmeid säilinud. Tema ajast on teada, et sageli polnud Rakvere maakohtu eesistujaks mitte Steinen, vaid hoopis linnusekomtuur või koguni drost (linnuse kõrgeim majandusametnik). Siiski oli ka Steinen seotud mitme kohtuasjaga, paljud neist puudutasid ka Tallinnat. Need olid seotud nii Tallinna kauomeeste kaebustega foogti ametnike vastu, kes olid nende kaupu Rakveres arestinud, kui ka foogtkonna talupoegade pagemisega Tallinna. Üks juhtum seisnes aga ka selles, et foogti talupoegadel ei lastud Tallinnas kaubelda, mille kohta Steinen linnale ka kaebuse esitas. Kõige olulisemaid kohtuasju foogtkonnas, aga ka Põhja-Eestis laiemalt arutas Steinen koos Tallinna komtuuriga ja see toimus Toompeal. Nõnda sattus ta tõenäoliselt küllaltki tihti Tallinnasse. Tallinna Linnaarhiivis on säilinud küllaltki palju tema kirju.
Üks huvitavamaid Steineniga seotud juhtumeid oli 1523. aastal, kui [[Rootsi]]le alluvad kaaprid röövisid [[Toolse]] sadamas Rakvere foogtile kuuluva vilja, mida kavatseti saata [[Preisimaa]]le, Samlandi hertsogile. Rootslased väitsid aga, et vili pidi minema kõrgmeistrile, kes toetas Rootsi-Taani konfliktis Taanit ja oli seega nende vastane. Steinen esitas seepeale kaebuse ordumeistrile ja Tallinna linnale, viimane olevat mereröövleid oma sadamaisse lubanud. Tallinna linn asus siiski Steineni poolele ja pidas aktiivset kirjavahetust koguni [[Gustav Vasa]]ga, kes lubas vilja tagasi hankida. Kuidas see lugu täpselt lõppes, pole siiski teada.
[[1523]]. aastal hilissuvel sai Steinenist Tallinna komtuur, nõnda sai temast kõrgema orduladviku liige. Tema komtuuriks nimetamise puhul olid Tallinnas kohal [[Viljandi komtuur]] [[Rupert de Grave]], uus Rakvere foogt [[Dietrich Bock]], nimeliselt teadamata [[Vasknarva foogt]] ja ordumeistri kirjutaja [[Herman Bokeler]]. Komtuuridele kinkis linn sel puhul 6 pudelit veini, foogtidele 4 ja kirjutaja sai 2, lisaks anti kõigile ka hobusemoona. Kus Steineni komtuuriks nimetamise pidustused täpselt toimusid, pole paraku teada, kuid tavaliselt toimusid Tallinna komtuuride nimetamispidustused [[Tallinna raekoda|raekojas]]. Komtuurina ei tegutsenud Steinen kuigi kaua, kõigest poolteist aastast. Ehkki selle sisse jäid [[reformatsioon]]isündmused, ei tegelenud Steibnen nendega ilmselt kuigivõrd, sest peamine mõttevahetus sellel teemal käis Tallinna linna ja ordumeistri vahel otse, isegi dominiiklaste kloostri sulgemise üle ei arutatud komtuuriga. Linna omavalitsusse komtuuril tegelikult õigust sekkuda ei olnudki, see allus otseselt ordumeistrile. Komtuur võis olla vaid vahendajaks, kuid tõenäoliselt eelistas Steinen keerukastest usuküsimustest eemale hoiduda. Tõenäoliselt 1525. aasta jaanuaris haigestus Steinen tõsiselt, sest ei kuulunud samal ajal toimunud Põhja-Eesti seisuste ja ordudelegatsiooni kokkusaamisel viimase ridadesse. Kui ordumeister Plettenberg märtsi alguses Tallinnat külastas ja linnalt truudusevande võttis, ei saadetud Steinenile õlut ega veini, sest ta oli haige. Juba märtsi lõpus on uue komtuurina märgitud [[Dietrich Bock]]i. Ehkki Steinen võidi komtuuri ametist ka lihtsalt vabastada, on tõenäolisem, et ta suri märtsi keskpaiku.
==Kirjandus==
| |||