Patt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
[[Augustinus]]est ja teistest [[kirikuisad]]est lähtunud [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kohaselt on inimene [[Aadam]]a algpatu tõttu patune juba sündides. [[Jeesus Kristus|Kristus]] [[lunastus|lunastas]] inimesed sellest oma kannatuste ja ristisurmaga, andes võimaluse sellest vabaneda. [[Ristimine|Ristimise]] ja teiste [[sakrament]]ide abil võidakse sellest pärispatust vabaneda, kuigi ka see ei pruugi kunagi olla lõplik ega täielik. Seetõttu on iga inimene (kristlane) alati patune ja süüdlane. [[Palve]]tes tunnistatakse end süüdi (''mea culpa'') ning palutakse [[halastus]]t (''[[Kyrie eleison, Christe eleison]]''). [[Meieisa palve]]s: anna meile andeks meie võlad. [[Ave Maria]] palves: ''ora pro nobis peccatoribus'' (palveta meie pattude pärast). Enesealandamised ja rituaalsed enesepiitsutamised on iseloomulikud paljudele kristlikele suundadele.
 
[[Katoliiklus]]es loendatakse [[seitse surmapattu|seitset surmapattu]]: alpus ''(superbia)'', omandihimu ''(avaritia)'', kiim ''(luxuria)'', kadedus ''(invidia)'', õgardlus ''(gula)'', vihapidamine ''(ira)'', tujutus ''(acedia)''. Igaühele neist vastab teatud kindel deemon. Kasutusel on veel loendid ''neli taevanikisendavat pattu'' ja ''kuus pattu Püha Vaimu vastu''.
 
'''Patt''' kõnekeelses tähenduses on sagedasti seostatud seksuaalsusega, kuid on kasutusel ka paljudes muudes tähendustes ([[vale]] või [[eksimus]], [[seaduserikkumine]] vms).