Erinevus lehekülje "Patt" redaktsioonide vahel

Lisatud 8 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: sk:Hriech)
''{{See artikkel| räägib patust; patiseisu kohta vaata artiklit [[Patt (male)]]''}}
 
----
'''Patt''' on [[religioon|religioosses]] tähenduses [[üleastumine]] või vastuhakk [[Jumal]]ale.
 
[[Teoloogia]]s uurib pattu distsipliin nimetusega [[harmatoloogia]].
[[Vana Testament|Vanas Testamendis]] tähendab patt enamasti sõnakuulmatust ([[heebrea keel]]es ''peša'' 'vastuhakk, mäss'); teised sõnad, mida selles tähenduses tarvitatakse on ''het'' 'üleastumine, pahategu' ja ''avon'' 'eksimus'. Kunagi ei seostata pattu [[Jumal]]a armastamisega. [[Uus Testament|Uues Testamendis]] on kõige tavalisem sõna patu kohta ''hamartia'' ([[kreeka keel]]es u. tähendusega: mööda või viltu minek). [[Teoloogia]]s uurib pattu distsipliin nimetusega [[harmatoloogia]].
 
[[Vana Testament|Vanas Testamendis]] tähendab patt enamasti sõnakuulmatust ([[heebrea keel]]es ''peša'' 'vastuhakk, mäss'); teised sõnad, mida selles tähenduses tarvitatakse on ''het'' 'üleastumine, pahategu' ja ''avon'' 'eksimus'. Kunagi ei seostata pattu [[Jumal]]a armastamisega. [[Uus Testament|Uues Testamendis]] on kõige tavalisem sõna patu kohta ''hamartia'' ([[kreeka keel]]es u. tähendusega: mööda või viltu minek). [[Teoloogia]]s uurib pattu distsipliin nimetusega [[harmatoloogia]].
 
[[Uus Testament|Uues Testamendis]] on kõige tavalisem sõna patu kohta ''hamartia'' ([[kreeka keel]]es umbes tähendusega: mööda või viltu minek). [[Jeesus Kristus|Jeesus]] ei räägi kunagi patust üldiselt, vaid üksnes konkreetsetest asjadest. [[Paulus]]el hakkab kujunema üldine seisukoht: patt on [[Jumal]]a seadustele vastandumine. Paulus kasutab sõnu ''parakoe'' 'sõnakuulmatus', aga ka ''epithymia'' 'himutsemine'. Pauluse järgi on patt süü ja saatus, inimese vastutav tegevus ja saatuslik olemine ühtlasi.
[[Varakristlus|Varakristlik]] [[kirik]] ei määratlenud pattu nii äärmuslikult. [[Athanasios]]e järgi on paljud [[pühak]]ud patust puhtad. [[Aleksandria Kyrillos]]e: järgi inimesed sünnivad patuta. Kuid juba [[Tertullianus]] edendab [[pärispatt|pärispatu]] õpetust mõistega ''vitium originis''. [[Augustinus]] väitis, et enne [[algpatt]]u (''peccatum originale'') võis inimene mitte patustada, kuid pärast seda ei saanud ta enam jätta patustamata. Esimest korda kiriku ajaloos toob Augustinus patu mõiste sisse [[himu]] (''concupiscentia'') mõiste, mis seostub [[seksuaalsus]]ega ning on algpatu (''(peccatum originale)'') kaudu pärandus [[Aadam]]alt. Väärib märkimist, et [http://www.piibel.net/piibel/?rmt=1Ms&ptk=3 Esimese Moosese raamatu 3. peatükis], kus räägitakse [[pattulangemine|pattulangemisest]], ei ole seksuaalsusest juttu.
 
[[Augustinus]]est ja teistest [[kirikuisad]]est lähtunud [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kohaselt on inimene [[Aadam]]a algpatu tõttu patune juba sündides. [[Jeesus Kristus|Kristus]] [[lunastus|lunastas]] inimesed sellest oma kannatuste ja ristisurmaga, andes võimaluse sellest vabaneda. [[Ristimine|Ristimise]] ja teiste [[sakrament]]ide abil võidakse sellest pärispatust vabaneda, kuigi ka see ei pruugi kunagi olla lõplik ega täielik. Seetõttu on iga inimene (kristlane) alati patune ja süüdlane. [[Palve]]tes tunnistatakse end süüdi (''mea culpa'') ning palutakse [[halastus]]t (''[[Kyrie eleison, Christe eleison]]''). [[Meieisa palve]]s: anna meile andeks meie võlad. [[Ave Maria]] palves: ''ora pro nobis peccatoribus'' (palveta meie pattude pärast). Enesealandamised ja rituaalsed enesepiitsutamised on iseloomulikud paljudele kristlikele suundadele.