|
Pärast [[Kościuszko ülestõus]]u ([[1794]]) lüüasaamist ja seda ülestõusu ettekäändena kasutades leppisid [[Venemaa]], [[Preisi]] ja [[Austria]] [[monarh]] [[1795]]. aasta oktoobris [[Katariina II]] kokku Poola riigist (''[[Rzeczpospolita]]'' 'st) pärast [[Esimene Poola jagamine|esimest]] ja [[Teine Poola jagamine|teist jagamist]] järele jäänud osa kolmandas, viimases ja täielikus jagamises ning viisid selle seejärel ellu.
Venemaa sai kõik maad [[Nemunas]]e ja [[Bug]]i jõest (hilisemastlangeb üldjoontes kokku hilisema [[Curzoni liin]]istiga) ida pool (120 000 km²), Preisi sai [[Varssavi]] linna ning Nemunasest lääne ja [[Pilica]]st läänepõhja poole jäävad maad (alates Memelist (praegu [[Klaipėda]])), sealhulgas [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]], põhjaosa koos [[Varssavi vojevoodkond|Varssavi]] linnaga ning [[Białystoki vojevoodkond|Białystoki vojevoodkonna]]; kokku eri andmetel 55 000 km² või 48 000 km²) ning Austria sai Põhja-[[Galiitsia]] ([[Kraków]]i ja [[Sandomierz]]i linna ning [[Lublini vojevoodkond|Lublini]] ja [[Radomi vojevoodkond|Radomi vojevoodkonna]]; kokku 47 000 km²).
Kuningas [[Stanisław August Poniatowski]] lahkus siis Varssavist ning siirdus Vene [[tragun]]ite saatel Grodnosse (praegu [[GrodnaHrodna]])sse Vene asevalitseja hoolduse ja järelvalve alla. Pärast seda ta loobus [[25. november|25. novembril]] troonist. Kuningas suri [[12. veebruar]]il [[1798]] [[Peterburi]]s.
Poola riiklik iseseisvus kaotati juriidiliselt [[1797]]. aasta [[Peterburi konventsioon]]iga (tegelikult [[1795]]), millega kaotati muuhulgas nimetus "Poola Kuningriik" ja Poola kodakondsus. Poola kaotas iseseisvuse kaheteistkümneksrohkem kui sajaks aastaks (kui mitte arvestada lühikest aega eksisteerinud [[Varssavi Hertsogiriik]]i ja [[Krakówi Vabariik]]i).
Pärast Poola iseseisvuse kaotamist emigreeris suur osapalju [[poolakad|poolakaid]], eriti sõjaväelasi, peamiselt [[SaksiSaksimaa]]maalele, [[Itaalia]]sse ja [[Prantsusmaa]]le. Paljud neist sidusid oma saatuse lootuses Poola riigi taastamisele kindral [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]]'iga. Tema loal loodi [[Lombardia]]s jaanuar [[1797]] kaks [[Poola leegionid|Poola leegionit]] kindralite [[Henryk Dąbrowski]] ja [[Karol Kniaziewicz]]i juhtimisel, kusjuures nende koosseisu läksid poolaPoola sõjavangid Austria armeest. Juba mais 1797 võtsid Poola leegionid osa lahingutest Austria vägedega [[Rooma]] pärast. Juulis komponeeris [[Józef Wybicki]] laulu "''[[Mazurek Dąbrowskiego]]''", millest hiljem sai Poola [[riigihümn]].
Preisi kaotas [[1807]] ja Austria [[1809]] Teise ja Kolmanda Poola jagamisega kaotatud maad Napoleoni moodustatud [[Varssavi Hertsogiriik|Varssavi Hertsogiriigile]], mis [[1815]] läks [[Kongressi-PoolaViini kongress]]nai Venemaale (vaata:otsusega [[Neljas Kongressi-Poola jagamine]])na Venemaale.
{{täienda}}
''Artikkel vajab täiendamist''
== Vaata ka ==
:*[[ ViiesEsimene Poola jagamine]] ▼
:*[[EsimeneTeine Poola jagamine]]
:*[[TeineNeljas Poola jagamine]]
:*[[NeljasViies Poola jagamine]]
▲:[[Viies Poola jagamine]]
[[de:Dritte Teilung Polens]]
| 