Erinevus lehekülje "Radioaktiivne isotoop" redaktsioonide vahel

Alfalagunemisel kiirgab aatomituum [[alfaosake]]se (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk [[heelium]]-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum jäi pärast lagunemist jäi [[ergastatud olek|ergastatud olekusse]].
 
Beetalagunemine võib olla kas ''β''<sup>–</sup>- või ''β''<sup>+</sup> lagunemine. ''β''<sup>–</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[neutron]] (n<sup>0</sup>) muutub [[prooton]]iks (p<sup>+</sup>), kiirates [[elektron]]i (e<sup>–</sup>) ja [[antielektronneutriino]] (<math>\overline{\nu}</math>). ''β''<sup>+</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[prooton]] (p<sup>+</sup>) muutub [[neutron]]iks (n<sup>0</sup>,) kiirates [[positron]]i (e<sup>+</sup>) ja [[elektronneutriino]] (''ν''). Mõlemal juhul võib lisaks [[beetakiirgus]]ele tekkida ka [[gammakiirgus]].
 
Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante.