Julianus (keiser): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
Ta oli üks esimesi [[Vana-Rooma]] [[Vana-Rooma keiser|keisreid]], kes oli saanud range [[kristlik kasvatus|kristliku kasvatuse]], ja viimane, kes püüdis [[riik]]i valitseda [[antiik|antiigi]] [[tava]]de järgi. Sellest sai ta hüüdnime Apostata ([[kreeka keel]]es 'taganeja'). Ka on teda nagu [[Marcus Aurelius]]tki nimetatud [[filosoof]]iks keisritroonil.
 
Ta oli ka edukas väejuht, kuid innustatuna [[Aleksander Suur]]e tegudest alustas aastal 363 [[sõda]] [[Pärsia]] vastu, lükkas tagasi soodsa rahupakkumise ja jätkas sõda, kuid ei suutnud vallutada Pärsia pealinna [[Ktesiphon]]i. Ta hukkus ratsaväepiigi torkest. Võimalik, et ta reedeti mõne [[kristlane|kristlasest]] [[sõdur]]i poolt. [[Legend]]i järgi hüüdis ta enne oma surma: "''Vicisti, Galilaee''", tõlkes 'Võitsid, Galilealane'. Julianus kutsus oma keelepruugis kristlasi galilealasteks. [[Keskaeg]]setes allikates on väidetud, et tegemist oli taevaste jõudude sekkumisega.
 
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Constantius II]] | nimi=[[Vana-Rooma keiser]] | aeg=[[361]]–[[363]] | järgnev=[[Jovianus]]}}
{{lõpp}}
 
 
[[Kategooria:Vana-Rooma keisrid]]